ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste käigus sattus venemaale mitmeid kunstnikke. 1943. aastal asutati Jaroslavis eesti nõukogude kunstnikke liit. Pärast stalismi esimest kriitikat hakkas 1956.aastal kõige süngem aeg eesti kunstis mööda saama. 1968. aasta Tsehhoslavakkia vabadusliikumise mahasurumise järel hääbus paljude lootus Eestiski. Kunstnikkond suutis siiski oma saavutatud vabadused säilitada, kohati laiendada. 1970. aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud. Kümnekonna aastaga oli kohalik kunst eemaldunud kaugele Moskva ametlikust kunstist. 1970
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus
Köln 19 KASUTATD ALLIKAD www.shifara-antique.ee www.sloleht.ee/index.aspx?id=202154 www.evaldokasemuuseum.ee Villem Raam "Eksliibrs ja Evald Okas" 20 KÜSIMUSTIK (1) Kus elab praegu Evald Okas? Tartus Pärnus Tallinnas Sünniaasta? 1910 1915 1920 21 KÜSIMUSTIK (2) Kuhu vangilaagrisse küüditati pärast II maailmasõda? Jaroslavis Burjaatias Harbinis Kui mitu isikunäitust on olnud? Üle 100 Üle 70 Üle 50 22 KÜSIMUSTIK (3) Üks tuntumaid teoseid tema loomingus on: "Naine ja hobune II" "Kasspoeg" Teda teatakse ennekõike kui: Kuulsaima Eesti kunstnikuna Naisaktide maalijana Loodusmaalide maalijana 23 12.klass 2008a.
Ei ole sellist fantastilist heliloojat meie seas. Järgi jäi aga nii palju häid laule, mida tänapäeval õnneks ja lausa peabki mängima, esitama, kuulama. George Film toimub samuti neljakümnendatel, kui Georg Ots elas ja tema muusiku karjäär hakkas pihta. Ta sattus sõtta ning pidi lahkuma oma naisest Margotist. Sõjaväes pakuti talle kohta lauljana, kuna arvati, et ta on pärist Erik Otsa perekonnast, kes oli samuti kuulus muusik. Ta kirjutas paberitele alla ning hakkas laulma. Jaroslavis kohtus ta Astaga, kellega tal kohe hea klapp oli. Mõned päevad hiljem lahutas ta Margotist kuna ta oli läinud Saksa ohvritseriga Saksamaale. Georg abiellus Astaga ning hiljem neil sündis laps. Mõni aeg hiljem Georg sai koju ning esialgu Astat ning last ta kaasa ei võtnud. Kartis vanemate reaktsiooni. Rääkis vanematele lapsest ja naisest ning isa ei olnud tal sellega nõus. Lõpuks tulid ka naine ja laps kodumaale ning nad elasid koos
~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest. Saksa sõjaväes : Omakaitse - ~40 000 meest. Ida- ja politseipataljonid- 10 000 12 000 vabatahtlikest metsavendadest. 1942. Eesti Leegion vabatahtlikest. 1944. a. reorganiseeriti 20. Eesti SS diviisiks
isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi ära, kes mängib. Jazz Eestis: Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadiovahendusel. Peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased, üks olulisemaid jazzi edendajaid oli Kurt Strobel oma orkestritega. Eesti esimesed swingorkestrid ,,Merry Pipers" ja ,,Kuldne Seitse" loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavis eestlaste jazzorkester. Tihtipeale näeb üks korralik jazzorkester just selline välja Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi muutuma jälle vabamaks. Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967
q Peale laulutaadi surma tassisid Naima Kasak ning ta tütar Tiina Vinter elamise üsna tühjaks. Huvitavat q Tal olid tugevad psüühilised häired,mis vahel tulid esile. q Ronis salaja üle aia,et pääseda laulupeole. q Teda iseloomustab kõige paremini sõna hirm: v 1941a. Augustis pandi laevale,mis sõitis läbi miiniväljade. v Töötas pataljonis,kus inimesed surid nagu kärbsed, aga tema jäi ellu. v Läks hulluks Jaroslavis,kus peale linna pommitamist kaotas mõistuse. v 1951 käis ülekuulamistel,tema vastu oli avatud toiming,kas saata Siberisse või ei,ta pääses. q Kirjutas 3 laulu Stalinile,et jääda ellu. q Tegi Eesti ENSV hümni http://www.youtube.com/watch?v=LSVGsDTW8 q Vahepeal juhatas `'Mu isamaa on minu arm'' väga arglikult,sest kartis võimu , kui tuld,aga ta siiski tõmmati sinna kaasa ja tegi võrdlemisi kuulekalt
Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda - külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale. Esialgu töötas ta Kasahstanis ja Jaroslavis, hiljem Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi. Debüütkogu luule on vabavärsis. Tänu sellele kogule ning Alfred
Tubina ,,Kratt", mis lavastati nii Vanemuises 1943, kui ka Estonias 1944. · Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu ,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos
· Mobiliseeritud Saksa vägede pealetungi tõttu nutjus Lõuna-Eestis, toimus Põhja-Eestis 33000 meest viidi Venemaale, rakendati tööpataljonides, kus nälja ja haiguste tõttu hukkus mõne kuuga u 10000 meest. · Evakueeritud nõukogude aktivistid jt tsiviilisikud, u 25000 inimest. Viidi Tseljabinski oblastisse, kus töötasid edasi ka Eesti NSV juhtivad asutused. Kunstiinimestest moodustati Jaroslavis Riiklikud Kunstiansamblid 1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes
juurde kuulus ka koomiline pala komöödia. Vaatajaid ei tohtinud liiga kurvaks teha ega tohtinud neil lasta ka lihtsalt naerda. Nad pidid vahetama emotsioone. Ühe näidendi raames ei tohtinud emotsioone segi ajada tragöödias ei tohtinud naerda, komöödias nutta. Elamus pidi olema puhas. See tekitas aga vajaduse suurema repertuaari järele. Publik oli enam-vähem üks ja sama, seetõttu oli vaja kavas lavastusi vahetada. 1740ndate lõpus tekkis veel üks teater provintsilinnas Jaroslavis. Ühe kaupmehe poeg F. Volkov asutas oma teatri, mis näitab suuri muudatusi vene kultuurielus ja ka mentaalsuses. Inimesed läksid teatrisse ja tegid teatrit juba omal algatusel. Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18
annaabi.ee 
