Veoettevõtte taotluseks on töötada keskmise juurdehindlusega 17% sõidukilomeetri hinnale. Tagasisuunalise veo korral ollakse üldjuhul rahul ka 5%-lise juurdehindlusega, kui kokkuleppel veoste omanikega ei suudeta enamat saavutada. Ülesanne 1. Leida interaktiivsetest vedude ja veoste haldamise keskkondadest sobivad tagasisuunalised veosed 2. Teha veoste omanikele pakkumised ja sõlmida kokkulepped vedude tegemiseks. Pakkumiste tegemisel jaotada kokkuveo ja jaotusveo kulud klientide vahel võimalikult proportsionaalselt arvestades veetavaid kaubakoguseid ja veoteekonna pikkust. 3. Määrata kindlaks saadetiste pealevõtmise järjekord optimaalsel veomarsruudil (tavaliselt pakub seda Google-maps) 4. Määrata kindlaks tagasisuunalise veo lõplik marsruut 5. Määrata marsruudil juhi ööbimiste kohad ja Eesti piirile jõudmise kuupäev ning kellaaeg Arvestan juhi tegevuskavas selliseid reegleid: Keskmine kiirus 70km/h
käsitlemise teenustest. Igapäevaselt tegeleb ettevõtte ka oma veeremipargi hooldustööde ja remondiga, et tagada selle korrasolek klientide teenindamiseks. Ettevõte asub Tallinnas. Terminalid on ka Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Valgas. Masinapark koosneb rohkem kui 200 veokist ning 110 juhist. Lisaks 35 töötajast, kes kõike seda korraldavad. 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus Ettevõtte pakub oma klientidele jaotusveo, ladustamise ning transporditeenust. Selleks 5 on ehitatud ladu, mida koordineerib laojuhataja koos laotöölistega. Kliendi tellimused võtab vastu logistik, kes koostöös laojuhatajaga planeerib kliendi nõudmistele sobiva transpordilahenduse. Autopargi hoolduseks ning remondiks on ettevõttel ehitatud remonditöökoda, mida juhib tehnikajuht. Ettevõtte finantsosakond koosneb pearaamatupidajast ning raamatupidajatest
selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale. Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal). Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7.1 Suurlinna jaotuslogistika Otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks kõige eluks vajalikuga
õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama.
maksumuse, on see paljudel juhtudel kõiki logistikakulusid arvesse võttes siiski odavam veovariant- lühike kohaletoimetamise aeg võimaldab vähendada säilitus- ja laokulusid. Kulude kompromiss- Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et üha väiksem arv üha suuremaid ladusid ja jaotuskeskusi teenindab üha suuremaid piirkondi
kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks kapitali- ja liisingukulud 5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? kaaluühikutes teepikkuse ühikutes kaaluühik x teepikkuse ühik vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes 6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu 49
70000 kuni 75999 Muud äritulud ja muud ärikulud 80000 kuni 89999 Finantstulud ja -kulud 90000 kuni 99190 Tulumaks L00010 kuni L00090 Bilansivälised kontod Kuna ettevõttes kasutatav kontoplaan on väga mahukas, siis annab töö autor tabelis 1 ülevaate kasumiaruande kontode vahemikkudest. Ettevõtte põhitegevuse tulud moodustuvad klientide kaupade hoiustamisest laos ning ekspedeerimisteenuse ja jaotusveo teenuse osutamisest. Väiksem tuluallikas on kaupade tollimisel deklareerimisteenuse osutamine. Kõik kulud konteeritakse osakondade lõikes, et oleks parem ülevaade. Intervjueerides finantsjuhti, selgitas töö autor välja, et osakonnad mille lõikes kasumiaruandesse kulud kogutakse on järgmised: • logex – ekspedeerimine • logcu – tolliteenused • logtr – jaotusvedu • logwh – ladu • property – hoonega seotud kulud • sale- müük
Müügitellimuste töötlemise kulud koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest: · müügitellimuste vastuvõtu, sisestamise ja edasise töötlemise kulud · krediidikontrolli kulud · saatedokumentide vormistamise kulud · arvete väljastamise kulud · sissehelistamiskeskuse kulud Veokulud võivad esineda mitme eri kululiigina ja kombinatsioonina nendest. Tüüpilisteks veokulu liikideks on: · põhiveo kulu · jaotusveo kulu · ekspedeerimiskulu Nimetatud kululiigid võivad koosneda omakorda paljudest eri komponentidest. Veokulu komponendid võivad olla näiteks: 96 · vedu lähtepunktist sihtpunkti · ekspedeerimine · terminalikäsitlus · talvine hinnalisa · kütuselisa (bunker charge mereveol) · dokumentide käsitlemine
müügitellimuste vastuvõtu, sisestamise ja edasise töötlemise kulud krediidikontrolli kulud saatedokumentide vormistamise kulud 122 arvete väljastamise kulud sissehelistamiskeskuse kulud Veokulud võivad esineda mitme eri kululiigina ja kombinatsioonina nendest. Tüüpilisteks veokulu liikideks on: põhiveo kulu jaotusveo kulu ekspedeerimiskulu Nimetatud kululiigid võivad koosneda omakorda paljudest eri komponentidest. Veokulu komponendid võivad olla näiteks: vedu lähtepunktist sihtpunkti ekspedeerimine terminalikäsitlus talvine hinnalisa kütuselisa (bunker charge mereveol) dokumentide käsitlemine vedaja vastutuskindlustus veose kindlustus agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis)
Põhivedu tehakse lennukitega, kokku- ja jaotusveod aga teiste veoviisidega. Peamiselt kasu- tatakse kokku- ja jaotusvedudeks siiski maanteetransporti. Fiiderveod ehk etteveod tehakse maanteetranspordiga. Mõnes piirkonnas püütakse teha ette- ja jaotusvedusid ka raudteetranspordi abil. Enamik kokku- ja jaotusveo teekondi on suhteliselt lühikesed, mistõttu on otstarbekas kasutada selliste vedude puhul autosid ja haagiseid (Road Feeder Service, RFS) – see on kõige kiirem ja usaldusväärsem moodus. Fiiderteeninduse korraldamine veokitega pakub klientidele palju eeliseid, nagu juurdepääsetavus, saadavus ja paindlikkus.
annaabi.ee 
