elektroonsetest ja steerilistest faktoritest omab üldjuhul kuju: 1 =K 0 +k 1 ∑ σ 1+¿ k 2 ∑ σ R + δ ES C log ¿ Verloop-i steeriline parameeter arvutiprogrammidega aine steerilise ruumala väärtuse arvutamine, kasutades teadaolevaid sidemete nurki, van der Waalsi raadiust, sidemete pikkust ja võimalikke eelistatud konformatsioone. Ei ole mõõdetavad, ainult arvutatavad. Mida väljendab jaotuskoefitsient? Jaotuskoefitsient P aitab määrata aine hüdrofoobsust eksperimentaalselt. Määratakse aine jaotumist süsteemis n-oktanool/vesi, kus hüdrofoobsed molekulid eelistavad üleminekut oktanooli faasi, kuid hüdrofiilsemad eelistavad jaotumist veefaasi. Sellist suhtelist jaotust iseloomustab aine jaotuskoefitsient (P), mida arvutatakse: 19 aine kontsentratsioon n−oktanoolis P= aine kontsentratsioon vees
8) Lambert-Beeri seadus (ühikud!) A = c · · b [l·mol-1·cm-1] analüüdi molaarne neeldumistegur (ehk ekstinktsioonitegur) mingil kindlal lainepikkusel . Ainete molaarsed ekstinktsioonitegurid on esitatud käsiraamatutes. A absorptsioon (ehk neelduvus ehk optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel . c [mol·l-1] analüüdi molaarne kontsentratsioon. b [cm] lahusekihi paksus. 9) Õhukese kihi kromatograafia (põhimõte, milleks kasutatakse, süsteemi osad, jaotuskoefitsient) Kromatograafia on ainete segu üksikuteks komponentideks lahutamise meetod. Õhukese kihi kromatograafias kantakse uuritavad proovid kromatograafilise plaadi ühele servale kapillaari või pipeti abil. Plaat asetatakse voolutuskambrisse ja lastakse eluendil tõusta eelnevalt märgitud tasemeni. Seejärel eemaldatakse plaat voolutuskambrist, lastakse kuivada ja märgitakse pliiatsiga indikaatorlaikude keskpunktid. Kui tegemist ei ole värviliste ainetega, osutub vajalikuks
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14
Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad võrdsed ja lõpptulemuseks on kontsentratsioonide ühtlustumine mõlemal pool membraani Cout = Cin Molekulid erinevad oluliselt oma läbi membraani difundeerumise kiiruse poolest. Mingi aine difusiooni kiirus läbi membraani J (mol cm-2 s-1) on antud seosega: J = -P(Cin - Cout) P läbivuskoefitsient (cm s-1) P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees D1 aine difusioonikonstant membraanis (cm2 s-1) l membraani paksus (cm) Siin on kontsentratsiooni ühikuteks (mol/cm3) Membraanpotentsiaal Kui membraani erinevatel külgedel on ülekaalus erimärgilised laengud, siis esineb membraanil elektriline potentsiaal ehk membraanpotentsiaal (V) Laenguarvuga Z iooni liikumisega läbi membraanpotentsiaali kaasneb vabaenergia muutus G `= ZF
väga suured Neile punktidele toetudes võib öelda, et suurele osale ravimitest on küllaldane, et ta mao-soolkonnast imenduks, kui tema dissotsieerumata osa on alguses 1% või isegi väiksem. Dissotsieerumata molekulide arv kasvab pidevalt. Rektaalsel imendumisel on olukord keerulisem. Selleks, et raviaine imenduma hakkaks peab algul dissotsieerumata molekulide hulk olema vähemalt 5%. 9. Jaotuskoefitsient (mida näitab, milliseid vedelikke kasutatakse jaotuskoefitsiendi määramisel, polaarsuse muutumise mõju ainete rasvlahustuvusele ja vesilahustuvusele ning imendumisele). Iseloomustab jaotust lipiidse- ja vesifaasi vahel. Jaotuskoefitsient näitab jaotust kahe keskkonna vahel. Kui koefitsient kasvab näitab see antud aine lipiidlahustuvuse kasvu, s.t selle aine difusioon läbi rakumembraani paraneb.
Tuumad pöörlevad ja omades elektrilaengut tekitavad voolu, millega kaasneb magentväli, st tuum käitub magentina. NMR- Praktiline keemiline analüüs 26. Milliseid protseduure sisaldab reaalse proovi analüüs? Proovi ettevalmistamne soojendamisel mikrolaineahjus võrreldes tavalise soojendamisega elektripliidil? Defineerige maskeeriv regent, ühekordne ja ammendav ekstraktsioon, jaotussuhe ja jaotuskoefitsient. Kirjeldage reaalse proovi kuiva ja märga tuhastamist. Reaalse proovi analüüs- 1)meetodi valik: probleemi definitsioon (tuleb teha selgeks mida tahetakse; milline on proovi konts, milline on nõutav täpsus, millised on teised ühendid proovis, millised on proovi füüsikalised ja keemilised omadused, kui palju tuleb proove analüüsida); kirjanduse tundmine; analüüside täpsus 2)proovi võtmine: proovi koostis peab sarnanema
Seetõttu, suurused tsuht, t´R ja v´R reprodutseeritavad ja võimaldavad identifitseerida uuritavat ainet. Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Retensioonkoefitsient (R) uuritava aine kiiruse suhe liikuva faasi kiirusesse. Näitab, milline osa retensiooniajast asub uuritav aine liikuvas faasis. T0 ja tS on aine viibimise ajad liikuvas ja liikumatus faasis. Jaotuskoefitsient (D = Cs/C0) kromatografeeriva aine jaotumist liikumatu ja liikuva faasi vahel. CS ja C0 on aine konts võrdsetes hulkades vastavalt liikumtus ja liikuvas faasis. Mahtuvuskoefitsient (k´) näitab, kui tugevasti uuritav aine seondub sorbendiga ja kiu kaua ta sellel viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4. Lahutuvuskriteerium iseloomustab piikide lahutuvust. Piikide kattumine on lubatav vaid teatud
spetsiifiline endogeensete -ja toitainete jaoks, aga selliselt võivad rakku sattuda ka nende analoogid ning sarnased molekulid või ioonid. Nii absorbeeritakse maost Pb ioonid. Oluline ka toksiliste ainete ellimineerimisel; · Endotsütoos. Alamliigid fagotsütoos ja pinotsütoos. Esimene on suurte osakeste (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) ja teine lahustunud makromolekulide rakku sissevõtmine vesiikulite abil. KOW Aine jaotuskoefitsient hüdrofoobse (mittepolaarse) ja hüdrofiilse (polaarse) vedelikfaasi vahel. Selle orgaanilise aine kontsentratsioonide suhe nendes lahustites tasakaaluolekus teatud temperatuuril. Esimeseks faasiks n-oktanool, teiseks vesi . Mida kõrgem Kow, seda hüdrofoobsem (lipofiilsem aine on) ja seda kergemini läbib lipiidseid biomembraane 5. Biosuurenemine, Biosuurenemine - Protsess, mille käigus saasteainete kontsentratsioon organismides toiduahelat pidi kõrgemale liikudes suureneb
siseneb organismi hulgaliselt erinevaid toidus olevaid aineid, sealhulgas toksikante ning ravimeid. Seedetrakt on väga oluliseks võõrainete imendumise paigaks. Tugevasti lipofiilsed ained, millel kõrge Kow, sealhulgas toksikandid nagu fenoolid ja tsüaniidid, imenduvad tavaliselt juba suuõõnes. Suust imendumisel on välistatud mao- ja soolemahlade mõju ning jääb ära mürgi metaboliseerimine maksas, mis võib mõnikord suurendada võõrühendi toksilisust. Kow - Aine jaotuskoefitsient hüdrofoobse (mittepolaarse) ja hüdrofiilse (polaarse) vedelikfaasi vahel. Selle orgaanilise aine kontsentratsioonide suhe nendes lahustites tasakaaluolekus teatud temperatuuril. Esimeseks faasiks n-oktanool, teiseks vesi . Mida kõrgem Kow, seda hüdrofoobsem (lipofiilsem aine on) ja seda kergemini läbib lipiidseid biomembraane Näide kofeiin 1 di-n-butüülftalaat 37 000 dioksiin 4 400 000 6. Biosuurenemise mõiste. on protsess, mille tulemusena mingi aine kontsentratsioon tõuseb
Jaotuslehtriga ekstraheerimine: Perioodiline, Odav, Jaotuslehtrit ei täideta üle 2/3 ruumalast. Loksutamisel hoitakse ühe käega korgi, teisega kraani juurest. Iga loksutamise järel lasta kraani kaudu ülerõhk välja (eriti oluline eetri korral). Korduv ekstraheerimine väikese kogusega on efektiivsem, kui ühekordne ekstraheerimine suurema I don't want to know the answers, I don't need to understand kogusega. Nt. Aine A hulk 100 ml lahuses on 1 ühik ja jaotuskoefitsient on 5, siis ekstraheerimine ...1 x 100 ml jätab veefaasi 17% ainest; 2 x 50 ml 8%; 4 x 25 ml 4%. Ekstraheeriva lahusti valik: Lahusti peab võimalikult hästi lahustama meid huvitavat komponenti (teisi halvasti). Lahustite omavaheline lahustuvus olgu võimalikult väike (alla 10%). Tihedus võimalikult erinev (soovitavalt suurem) põhilahustist. Inertne. Ohutu ja odav. Kihtide eraldumine: Kihid eralduvad kiiremini, kui: vedelike tihedused on erinevad;
annaabi.ee 
