Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele
aastal viielaevaline eskaader väljus merele. ümber maailma reis Reis üle Atlandi ookeani Magalhãesi väina avastamine Reis üle Vaikse ookeani ja Magalhãesi hukkumine Filipiinidel Reisi lõpuosa Reisi tähtsus Ümbermaailma reisi marsuut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Austraalia avastamine 1606. aastal avastas hollandlane Wilhelm Jansz(oon). Ta avastas Cape Yorki poolsaare ja ühtlasi Austraalia kontinendi. Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades kogu mandri loode ja lääneranniku. Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meres õitjad Bartolomeu Diaspurjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Christoph Kolumbus 1492. aastal ületasKastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
st antud artikli terminoloogia tõlkimisel toetun eesti keelsetele feministlikele tekstidele. Kasutan paralleltekstide abi ja võrdlevat meetodit. 3 ,,Sõna ,,semiootika" tuleneb kreeka sõnast seme, millest tuletatud semeiotiokos tähendab märkide tõlgendajat. Semiootika teadusdistsipliinina on lihtsalt märkide analüüs või märgisüsteemide toimemehhanismide uurimine" (Cobely&Jansz 2002: 4). Siinkohal tuleks rääkida ka tõlgendamisest, mida käsitleb John Deely oma raamatus ,,Semiootika alused". ,,Tõlgend ise võib, aga ei pruugi olla mentaalne, ja temast võib omakorda saada objekt, mida tähistab tema oma tõlgend ja loomulikult, olles tähistatav objekt, võib ta muutuda märgiks, millel on jällegi oma objekt ja uus tõlgend. Tõlgendi juures on põhiline see, et ta vahendab erinevust füüsilise ja objektilise olemise
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi
tähtsad atlased Novus Atlas Aastatel 1635-1658 andis Blaeu Rootsis välja ,,Novus atlase". Blaeu'd on kuulsaim Hollandi kartograafide perekond, kelle tegevus kestis peaaegu kogu sajandi. Willem Janszoon Blaeu (1571-1638) oli kuulsaima taani astronoomi Tycho Brache (1546-1601) õpilane. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist Johannes Janssoniusega, lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. Algul kaheköitelist atlast ,,Theatrum Orbis Terrarum, sive Atlas Novus" (lühendnimega ,,Atlas major") andsid Blaeu'd esmakordselt välja 1635. a. Järgnevalt ilmus atlas 1646-1655. a. kuueköitelisena ning 1664-1665. a. kaheteistköitelisena nimetuse all Geographia Blauiana. Blaeu töökojas töötasid selle aja parimad graveerijad, illustraatorid ja trükkalid, mis tagas nende atlaste ja kaartide täpsuse, kunstipärasuse ja korrektse esituse. [ http://www.nlib
kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. JAMES COOK Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast
Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
Their tribes had very well worked out customs. Chinese sailors visited Australia 2,500 years ago. Australia remained unknown for Europeans until 400 years ago and no European settled there until 1788. Long before the seventeenth century, people though there was land in the southern ocean, but nobody had seen it. So it was called Terra Australis Incognita - the Unknown South Land. The first recorded European to see Australia was a Dutch - Captain William Jansz who entered the Gulf of Carpentaria in 1606. Another Dutch - Abel Tasman sailed to the south and discovered Tasmania in 1642. By the middle of the seventeenth century most of the north, west and south coasts had been charted. But the Dutch were disappointed with their new discoveries. The first British captain who saw the new continent was William Dampier who visited the north western coast in 1688 and 1689.
The low population is that low because the British fleets that arrived there in the end of the 18th century brought many viruses and diseases that were deadly to the Aborigines. Exploring Australia The first people who knew about Australia were the Chinese sailors (about 2500 years ago).Even the Indonesian anglers visited Australia hundreds of years before the first Europeans. The first European to see Australia was a Dutch captain Willem Jansz. He explored the Gulf of Carpentaria in 1606. Another European captain, Hartog, visited the west coast at Shark Bay also in 1606.Tasmania was discovered in 1642 by Tasman, who also named the Tasman Sea. However, none of them was happy over the discovery, because the land was very arid and barren. Such grasp remained unchanged until James Cook reached Cape Edward in 1779, where he turned north and landed at Botany Bay. That territory is nowadays called New South Wales
Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor) F. de Saussure "Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikuid kõnesündmusi ehk parole-sündmusi" (P. Cobley, L. Jansz. Juhatus semiootikasse) Tähistaja ja tähistatava seos on tinglik, meelevaldne. Formalistid: Juri Tõnjanov "Kirjanduslik fakt", "Kirjanduslikust evolutsioonist": kirjandusliku süsteemi mõiste. Kirjanduslik "evolutsioon" on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine Saussure'i "sünkroonsuse" ja " diakroonsuse" vastandamise kriitika Tõnjanov, Jakobson: "dominandi" mõiste Viktor Sklovski: "Kunst kui võte"
Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2012 Umberto Eco. A Theory of Semiotics
· Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003 lk 100-118 ,,Ajaloo ööpoolel" 2010 1. Asjad ja jäljed Jälg on kõige elementaarsem märk. Indiaanlased panevad kõndided esimesena maha päka. Et saada teada, mida tähendab märk, peab olema objekt, mis märgi jätab ja see jälg olema eraldatud. Lisaks jäljele on oluline, millisel põhjal see märk on (mida jätab/ kus jätab/ jäg ise)
annaabi.ee 
