Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,"). · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime. · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki. · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut: 1),,Kellele iseseisvus, kellele ike" 2),,Iseseisvuse ikke all" 3),,Teosed" I osa · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980)
· Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
kättemaksu eest. Pole võimatu, et Sergei Kingissepp hukkas Linkhorsti oma käega Scheeli villa krundil 1941. Seal hukati veel teinegi osaline, poliitilise politsei töötaja Hans Pipar, kes oli üks Kingissepa arreteerijatest. Sergei lõpp oli veelgi kuulsusetum kui tema isa oma - ta hukkus evakueerimisel Tallinnast Leningradi 29. augustil 1941. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepa kohta · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,") · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki (pildil) · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut (,,Kellele iseseisvus, kellele ike", ,,Iseseisvuse ikke all" ja ,,Teosed") · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980)
Eesti territooriumi. See andnuks võimaluse jätta lahingutegevus Punaarmee vastu loodavate vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks ning tõmmata eesti polgud tagasi kodumaa piiridele. Esimeseks, kes läks maikuus Narva alt pealetungile, oli Vene Põhjakorpus. Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Kuna Punaarmee võitlusmoraal niivõrd madal oli, sujus rünnak ootamatult hästi hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Rahvaväe koosseisus tegutsev ingeri väeosa vallutas ajutiselt tugeva Krasnaja Gorka fordi, mille suurtükkidest oli võimalik tulistada Kroonlinna mereväebaasi. Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele
rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres
1919. aastal osales ta Harju Panga asutamises ja oli mõni aeg ka selle esimees. Harju Panga nõukogu liige oli ka kindral Laidoner, kes koos sellesama Jaaksoniga, kes siin loos Artur Kallastes halbu eelaimusi tekitab, ehitas Tallinna Õllepruuli tänavale ruumika kahekordse maja, mida praeguseni tuntakse Laidoneri villana. 4. osa: Algab iseseisev elu iseseisvas Eestis Leiame oma kangelased 1919. aasta juulis Viru väerinnalt, mis on kandunud üle Narva jõe. Jamburg, hilisem Kingissepp, on tähtsaim sõlmpunkt Narva ja Petrogradi vahel. See maa-ala kujunes omaette sõjatandriks, mille peaosalisteks ei olnud enam punaarmee ja Eesti rahvavägi, vaid punaarmee ja vene valgete Loodearmee. Eestlased sõdisid siiski kaasa nii Loodearmee esimese rünnaku ajal suvel kui teise ja viimase rünnaku käigus sügisel. Pole palju sõjaromaane ega -filme, kus ei kirjeldataks neid vastuolulisi tundeid, mis tabavad
AK määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid
vältida uusi sõjapurustusi Eestis ja asetada lahingutegevuse põhiraskuse naaberrahvaste (venelaste, ingerlaste, lätlaste) õlule. Rahvaväe maikuine pealtung algas Vene Põhjakorpuse löögiga Narva alt Petrogradi suunas. Põhjakorpuse juhtkond oli detsembri algul sõlminud Eesti Ajutise Valitsusega lepingu, milles lubati teha koostööd ühise vaenlase ehk enamluse vastu. Eesmärk oli jõuda välja Luuga jõeni, purustada ülepääsud ning võimaluse korral hõivata Jamburg. 13. mail alanud operatsiooni saatis suur edu. Luuga jõeni jõuti kolmandal päeval ning löögist vapustatud Punaarmee jätkas taganemist. Jõudis korpus juuni alguspäevil Petrogradi- eelsete positsioonideni. Edu peamiseks põhjuseks oli enamlaste poliitika, mis häälestas valgete suhtes soodsalt nii kohaliku tsiviilelanikkonna kui ka sundmobiliseeritutest koosnevad Punaarmee väeosad. Petrogradi kaitsvate fortide garnisonid alustasid enamlste-vastast mässu
Põhjakorpus ja tema pealetung Narva suunas .. Marienburg-Jakobstadti operatsioon. Põhjakorpus ja selle pealetung Narva suunas. Eesti pool oli varustanud Põhjakorpust relvastusega. Nii hakati eestlaste-venelaste koostööna planeerima pealetungi Narva taha. Esmased eesmärgid üsna tagasihoidlikud. Taheti liigutada rinnet edasi vaid 20- 30 km kaugusele. Eesmärgiks minna järgmiste suurte teetõkete (jõgede) juurde. Tähtsaimaks sihtpunktiks oli Jamburg (praegune Kinigissepa). 13.05 algas PK pealetung ja osutus uskumatult edukaks. Jamburgini jõuti juba kolmandaks päevaks. Uusi plaane tehti käigu pealt ja mingi Jamburgist edasi. Krasnaja Gorka (Punamägi) enamlaste vastane mäss. Põhjakorpuse kiire edu on seletatav peamiselt enamlaste tegevusega. PA meeleolud jätsid soovida. Üks kütipolkudest ja Peipsi laevastiku divistonist ja suurem osa 7. polgust tulid üle PK poole.
Õnneks suudeti mõlemas kohas olukord normaliseerida. Punaarmee väosad olid end ammendanud, Venemaa juhid pöörasid oma tähelepanu aga Poolale. Mai keskpaigaks olid võõrväed lahkunud. Viru rinne oli selle aja jooksul üsna rahulik Rahvaväe pealetungid mais 1919: Petrograd; Pihkva; Laidoner tahtis jälle sõjategevuse üle kanda Vene alale. See algas Põhjakorpuse löögiga Narva alt Petrogradi suunas. Eesmärk oli jõuda Luuga jõeni, purustada ülepääsud ja hõivata Jamburg. Juba kolme päevaga olid eesmärgid täiedetud, Punaarmee tagnes. Juuni alguses jõuti Petrogradi juurde, Rahvaväe osalus pealetungis jäi väikseks. Kasutamaks Narva all saavutatud edu, kavandati pealetungi Pihkva suunas. Eesti kommunistlik kütideviis tuli üle ja avas tee Punaarmee tagalasse. Pihkva langes Venemaa kätte. Üldse mindi aina sügavamale Venemaale, kuna valitusus ol isegaduses ja Punaarmee moraal madal. Jakobstadt. 5
vallutustest loobuma. 15. jaanuaril 1582 sõlmiti paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel loovutada Poolale. Rootslased omakorda vallutasid venelastelt tagasi Põhja-Eesti linnused, teiste hulgas 1581. aastal Narva. 10. augustil 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga said rootslased endile kolm tähtsamat Ingerimaa linnust Jaanilinna (Ivangorod), Jaama (Jamburg) ja Koporje. 1585. aastal läksid Poola ülemvõimu alla ka seni Taanile kuulunud endised Kuramaa piiskopkonna alad. Baltikum jäi nüüd jagatuks kolme krooni vahel: Läti ala tervikuna ning Lõuna-Eesti olid allutatud Poola ülemvõimule, Rootsi sai endale Põhja-Eesti, Taani säilitas oma valdusena Saaremaa. 1590. aastal sõda Venemaa ja Rootsi vahel jätkus. 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepinguga läks Vene-Rootsi piir tagasi Narva jõele
annaabi.ee 
