Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Ajalugu Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Sveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas sveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Sveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas sveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu. Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (varem sõideti mägiteedel ja kelguradadel). 1923
otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m. Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina. Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid). Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel. 3 Standardmõõtudega konteinerid
viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal. Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel
suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele.
inimese. Busani sadam ühendab endas 120 aastat ajalugu ning koosneb Põhja, Lõuna, Gamchuni ning Tadaepo sadamast. Olles ühenduses emamaaga tõstesilla kaudu, jaotab Yongi saar sadama kaheks osaks. Välismaine kaubandus on fokusseeritud idapoolsesse sadamasse ning kalastustegevused läänepoolsesse, mis on väiksem. 2007. aastal omistati Busani sadamale kümnes koht maailma hõivatuimate sadamate kogutonnaaži eest ja kuues koht hõivatuima sadamate 20-jalaste TEU’de käitlemise eest. Maailma suurimate konteinersadamate tabelis seisab Busan 5. kohal. 2010. aastal käideldi Busanis 14 180 000 TEU’d ning 2011. aastal 16 170 000 TEU’d, mis näitab 14-protsendilist kasvu. Suurettevõtted Busanis hõlmavad endas laevaehitust, elektroonikat, terast, autosid, keraamikat, paberit ja kemikaale. Uued industriaalpargid toovad kohale kõrgekvaliteediga tootjaid Busanisse. Turism tähtsus kasvab, kui inimesed külastavad randasid kuumadel kevadetel. Lisaks
29 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.39. Teatud spetsialiseeritud laevade puhul, näiteks konteinerilaevad, eristatakse konteinerimahutavust. See väljendub standardsete 20-jalaste konteinerite arvuga (TEU, twenty foot equivalent unit), mida laev on võimeline vedama nii lastruumides kui ka neist väljaspool (tekil). Kuna tänapäeval ehitatakse kõigi kuivlastilaevade lastiruumid selliste mõõtmetega, mis on kordsed 20-jalaste konteinerite mõõtmetega, siis lisatakse nende lastimahutavuse andmetesse ka konteinerimahutavus. Ratastehnikat vedavatel laevadel, näiteks parvlaevadel, mõõdetakse lastimahutavust
10 kg vertikaalsuunalise jõu rakendamisel ei tohi tõkkelati paine (koos tõkkepostide võimaliku deformatsiooniga) ületada 35 mm. Võttes arvesse pisierisusi tõkete tootmises, on meesjuunioridel 110 m tõkkejooksus lubatud võistelda ka 1,000 m kõrguste tõketega. Tõkete kõrguste lubatud kõikumine on +/- 3 mm eelolevas tabelis toodud mõõtmetega võrreldes. Tõkke laius on 1,18 kuni 1,20 m, jalaste maksimaalne pikkus: 70 cm ja tõkke maksimaalne kogukaal vähemalt 10 kg. Tõkkelatt peab postidele jäigalt kinnituma ja olema pealt kumer. Lati paksus on 1 kuni 2,5 cm ja laius 7 +/-0,5 cm. Latt värvitakse valge-musta (või muu kontrastse värvikombinatsiooniga) triibuliseks nii, et lati mõlemasse otsa jääb valge (heledam) 225 mm laiune osa. Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. Võistleja peab üritama üle hüpata kõigist tema rajal olevatest tõketest
(ikka laiskuse ja pahategude eest, seegi tava elas veel 1980. aastatel). 19. sajandil ja 20. alguses said lapsed jõuludeks uued rõivad ja jalatsid. See oli jõulukinkidest rippumatu lepe. Lihtsalt paaril kindlal tähtpäeval (sageli just jõuluks ja jaanipäevaks või lihavõtteks või nelipühiks) tehti või osteti lastele uued rõivad. Siis sai nendega uhkeldada ja neid teistelegi näidata ning pühad andsid rõivastele erilise väärtuse. (Muide, uute rõivaste ja jalaste omanikku tuli näpistada siis seisvad riided kaua uued.) Jõulutoidud Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib.
pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes raudteevedudes. Mõlemat tüüpi konteinerite kõrgus ja laius on ühesugune 8 × 8 jalga (2,44 × 2,44 m). Konteinerite mtmeid pole kogu maailmas standardiseeritud, ISO 20- ja 40-jalaste konteinerite kõrval on kasutusel USA 24-, 27-, 35- ja 45-jalased konteinerid. ISO konteinerite mtmeid ja mahtuvus on esitatud tabelis. Tüüp Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Põhjapindala, m2 Ruumala, m3 1A 12,00 2,30 2,4 27,6 66,2 1B 9,0 2,3 2,4 20,6 49,4 1C 5,9 2,3 2,4 13,6 32,6 Toodud arvud on keskmised
Linnatreilerid on ühe telje ja topelt- ratastega kerged treilerid või kahe teljega treilerid pikkusega ligikaudu 12 m. Mahalaadimiseks on linnatreilerid varustatud enamasti tagaluuktõstukiga. Konteinerite alusraam (skeleton). Valmistatakse alusraame 20 ft (jalaste), 40 ft ja 45 ft pikkusega konteinerite veoks. Korraga on võimalik vedada ka kaht 20 ft konteinerit. Osa tootjaid valmistab konteinerite veoraame, millega võib vedada pärast raami pikendamist ka 45 ft kontei- nereid. Raami pikendatakse suruõhusilindri abil. Tagumine suruõhu abil väljalükatav osa paikneb
annaabi.ee 
