realismi esindaja. Ta sündis 5. augustil 1844 aastal Ukrainas ohvitseri pojana. Töötas kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeri altarimaale. 19 aastaselt sõitis Peterburgi, kus astus erakooli. Kaks kuud hiljem võeti ta kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Tänu oma maalile ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" võeti ta kunstiakadeemiasse üliõpilaseks. Seal läks tal hästi ning sai 1872. aastal kuldmedali maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest. 1872. aastal ta abiellus Vera Aleksejevna Svetsovaga. 1873. aastal reisis oma naise ja tütrega Itaalias ning hiljem läks elama ja töötama Pariisi. 1876. aastal naases Venemaale. Temast sai peredviznikute (Venemaa kunstiühing) juhtfiguur. Kümme aastat hiljem lahutas ta oma naisest ning lahkus kunstiühingust. Ta läks Peterburi Kunstiakadeemiasse tööle. 1899. aastal abiellus uuesti ning kolis Leningradi lähistele Kuokkalasse. 29.septembril 1930
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming
kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemia vabakuulajaks.Esimese kursuse lõpul sai ta oma maali eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Kramskoi juures tutvus Repin peredviznikutega,kes kujundasid välja tema loomingulise kreedo. Kunstiakadeemia lõpetades maalis töö ,,Jairuse tütre elluäratamine", millega kaasnes Suure Kuldmedali konkursil peavõit ning õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Noorpõlve kuulsaim maal on ,,Burlakid Volgal". Kunstnikku vapustas karjuv vastuolu lotja vedavate burlakkide ja ,,puhta ning aromaatse härrasrahva" vahel. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega ja tõi Repinile üldise tuntuse. 1873.a. kevadel sõitis Repin koos naise ja väikese tütrega akadeemia stipendiaadina välismaale
.. ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja hõõrub nina alla, et tema mees on vangis. Ühel õhtul läheb Nipernaadi väidetavalt uksetaha, kus Anne-Mari magab ja rääkis ning mängis ööläbi kannelt seal. Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja
19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM Referaat ILJA REPIN 1844-1930 Pärisnimega Ilja Jefimovits Repin ( ) oli vene maalikunstnik. Ta sündis 1844. aastal Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi oblastis Ukrainas). 19-aastasena võeti ta teisel katsel Peterburi Kunstide Akadeemiasse vastu. 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga, millega kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Reisil täiendas ta end teadmiste ja maalimisoskustega Itaalias ning Prantsusmaal. "Ilja Jefimovits Repin" (" ") Oma elu jooksul oli koguni kaks korda abielus. Ta kuulus peredviznikute koosseisu, olles sealne juhtfiguur. Tema tähtsus seisnebki selles, et ta kuulus peredviznikute hulka, kes
Kukemäe miina Väga ebameeldiv tegelane (ta oli nagu surmakutsuja, tuli inimesele külla alles siis kui too oli suremas) Püüdis näidata oma suurt sallivust (kuid ta oli väga pahatahtlik, tema tuju muutus halvemaks, kui ta nägi, et inimesel polegi nii halb kui ta arvas. Näiteks kui ta tuli Mariat teist korda vaatamas ja maria ütles, et tal on palju parem, Miina proovis leida kõigele maria öeldule vastuväiteid) Lemmikud lõigud ""Tõuse üles, Jairuse tütar, võta oma voodi ja kõnni! Sinu usk on aidanud sind..." Nõnda parandati vanas pühas raamatus haigeid ja äratati isegi surnuid üles." ( see lõik on minu lemmik, sest see kõlab väga võimsalt; maria luges seda lauset piiblist tohutult palju kordi ja see mõjus talle väga hästi, mnimelt tekitas temas usku, et ta suudab terveks saada) " Peenrale aheldatud taim elab niisama intensiivset elu kui kõrgustes kihutav kotkas" Täname tähelepanu eest!
Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest.
Jeesus kohtab pimedana sündinud meest, kes kerjab. Jeesus määrib mudaga õnnetu vaese silmi ning käsib tal end tiigis pesta. Mees teebki nõnda ning esimest korda elus näevad ta silmad maailma. Variserid on vihased, sest Jeesus tervendas hingamispäeval. Kas ta on jumalamees või ei ole? Kerjus teab: "Issand, ma usun" Jeesus on ka halvatu tervendanud, lesknaise poja surmast äratanud, vaigistanud tormi, Jairuse tütre ülesäratanud, viit tuhat meest söötnud, kõndinud veepeal, Laatsaruse ülesäratamine, õnnistanud lapsi, nutnud Jeruusalemma saatuse pärast. Rahvas pani Jeesuse tarkust ja võimeid imeks. Ometi oli Tal ka palju vaenlasi, eelkõige variseride ja kirjatundjate hulgas. Nad kadestasid ja vihkasid teda. Jeesuse vaenlased võtsid ta kinni, mõistsid süüdi ja andsid Rooma ametivõimude kätte. Teda peksti, mõnitati ja alandati, tema peale sülitati, talle pandi
Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii)
Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii)
Peterburi tulemist töötas ta kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Ta astus erakooli, kus õpetajaks oli Nikolai Kramskoi. Viimase soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Pärast seda, kui Repin tuli 1878
varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab
varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab
aastate lõpu Tartu üliõpilas elust: tänavatelt ja Toomemäelt, tudengitubadest, loengusaalidest ja kohvikutest, sellest kirjandustudengite teisest ülikoolist. Psühhoanalüüsist mõjutatud ro maanis tegutseb üliõpilaste kvartett Naatan Üirike, Juku Leebram, Verner Taklaja ja Tõive Pärdijaak , kes otsustab üksteist jälgima ja analüüsima ha kata. Tä helepanu koondub vastuolulise, ent kõigi meestegelaste meeli ärevil hoidva naisüliõpilase Asse Jairuse ümber. Naatan Üirike - Ta on tartu lähedalt maalt pärit, kes on orb. Ta on väga vaene ning jutu alguses on näha, et tal pole ra mida raisata kohvikutele. Kuigi ta käib kohvikus vaid eemärgil näha Asset. Raha aga tal pole. Kui ta tänaval kord kohtas Asset, siis soov kohvikusse minna kadus, võib järeldada, et tal polnud selleks raha. Samuti ei astu ta ühtegi õpilasorganisatsiooni liikmeks. Ta justkui hoiab teistest eemale. Tema mõtte maailm on hoopis teistsugune kui teistel
Johannes oli Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist noorim. Teda kutsutakse "jüngriks, keda Jeesus armastas". Nii Johannes kui tema vend Jaakobus Vanem olid enne jüngriks saamist Galilea kalurid ning parandasid Geneetsareti järve ääres võrke. Jeesus hüüdis vendi nende äkilise loomu pärast "kõuepoegadeks". Johannes jäi Jaakobusega Kristuse juurde ja nad tegid koos temaga läbi jutlustamise, õpetamise ja imetegude teekonna. Mõlemad vennad oli Jeesusega, kui too Peetruse ämma ravis ja Jairuse tütre ellu äratas. Johannes oli kohal ka Jeesuse elu kriitilistel hetkedel: Kristuse kinnivõtmisel Ketsemani aias, kohtumõistmisel Kaifase ees. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ja toetas Neitsi Maarjat. Tema hooleks andis Jeesus oma ema. Hilisemad apokrüüfilised lood Johannese elust on pakkunud huvitavaid süzeesid. Arvatakse, et Johannes asus koos Neitsi Maarjaga elama Efesosse, Väike-Aasiasse. Efesoses elades on tema arvele kantud palju imesid
teab kõik, ja sellepärast ei tulegi ta niisuguse ettepanekuga minu juurde: ta laseb mu lihtsalt surra, kui surm tuleb. Sest milleks mulle uut elu lubada, kui mul pole silmapilgukski tahtmust ennast parandada. Aga ma olen veendunud, et kui mul kunagi see tahtmus tõuseks, siis ilmuks ka Kristus oma suures, laias mantlis väljasirutatud kätega, nagu ta seisab seal kirikus altaril, tuleks ja ütleks, kui ma olen juba surnud: ,,Lapsuke, tõuse üles!" Sest mis ta võis teha Jairuse tütrele, seda võib ta ka minule. Ainult kui aga mina tahaksin, kui mina tahaksin tahta ennast parandada. Aga nagu ma juba ütlesin: ma ei taha. Sellest võite näha, kui õnnetult ma olen loodud. Mina ja ühes minuga kõik inimesed, sest mina arvan, et kõik inimesed on nagu minagi ja sellepärast ei ilmu Kristus kunagi väljasirutatud kätega, seisab ainult kiriku altaril, teate, seal, kus käisime Köleri surma puhul. Ka Jairuse tütre juurde ei ilmunud ta sellepärast, et see oleks