Näitena vee ja piirituse eraldumine Piiritus 78 °C Vesi 100 °C Kondenseeritakse destillatsiooni kolonnis Destillaatori tööpõhimõte Destilleeritud vee omadused 2 x 105 m bidestilleeritud vesi ehk bidestillaat pH = 5,4-5,6 (5,8) Ei moodusta kristallstruktuuri Ei juhi elektrit H+ kui ka OH kontsentratsioon 10-7 mol/l Looduses puhtalt ei esine Külmub 0°C Kasutus Pliiakude laadimisel Jahutusvedelikena Akvaariumides Laborites laborinõude puhastuseks Veepuhastusteenus Membraantehnoloogia Kosmeetika ja farmaatsiatööstuses Tööstus Viinavabriku vasksed üleajamisaparaadid Tööstuslikud destillatsiooni tornid Destilleeritud vee joomine Ohustab tervist Vedeliku tasakaal viiakse paigast Kahjustab mao limaskesta Imeb organismist kõik soolad endasse ( vesi on üks parimaid lahuseid) (vesilahused) Puudub joogiveele iseloomulik maitse
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja
Mootor : Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%) 2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus lekib) 3.Väljalaske süsteem ei ole korras (summuti torud on katki ja müra on suur) Jahutussüsteem : Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur on 80* . . . 90* Temperatuuri tõusu võib põhjustada : Vedeliku vähesus Ventilaatori rike Termostaadi rike Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused : ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised . 2.Paisub rohkem, kui vesi . 3.Rikub värvkatet 4.Lekkimisvõime suurem , kui veel. Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale. On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid .
elusorganismidele palju probleeme ja osa võib välja surra ) Osoonikiht kaitseb elusorganisme Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas, mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa aidata osoonikihi säilitamisele, ostes vaid neid tooteid, mis freoone ei sisalda. Ka müra võib olla saastaja
Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõikeriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min.
Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tänapäeval etüleenglükooli baasil valmistatud antifriise. Nende omadused: · külmakindlad · mürgised · suure paisumisteguriga · suure lekkimisvõimega · kahjustavad värvitud pindasid Mootori ülekuumenemist näitab mootori temperatuurinäidik, paljudel juhtudel ka signaalmärgutuli. Sellega koos võib mootori võimsus väheneda ja võib tekkida ka detonatsioon
putukatest toituvate organismide, viiruspreparaatide ja muu sarnase kasutamisel. Polüklooritud difenüülid -ehk polüklooritud bifenüülid (PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1-10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga. Et PCB-d on keemiliselt väga püsivad ning kõrge kuumataluvusega, olid nad ajavahemikul 1930- 1980 laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes (näiteks jahutusvedelikena ja trafo- ning kondensaatoriõlide segudes). PCB-sid leidub peamiselt trafodes ja kondensaatorites. Üldjuhul sisaldavad kõik kondensaatorid, mis on toodetud ajavahemikul 1930- 1980, PCB-sid.PCBd on väga toksilised ühendid, kantserogeensed, ja neil on kalduvus biomagnifitseeruda ökoloogilistes toiduahelates. Samuti on nad veekeskkonnas väga püsivad. Kuna PCB-d on kantserogeensed on nad seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Nad võivad sattuda
5. Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolpakendites. ______________________________________________________________________ _____ 11. Pärmseente ehitus ja elutegevus; Globaalprobleemide mõiste ja põhjused Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustnud suhkruist. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente
Osoon on omapärases vormis (kolmeaatomiliste molekulidena) hapnik. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosool pakendeid, milles on keskkonna sõbralikum gaas, mis osoonikihti ei hävita. 37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa
Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõi- keriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min.
annaabi.ee 
