Loodus hüüab appi Iga inimene, isegi üdini modernne ja linnastunud, on enda elu jooksul rohkemal või vähemal määral kokku puutunud loodusega. Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige
karusnahka, rebase nahka ümber kaela soojendama jpm. Kas see siis on põhjendatud? Kindlasti mitte, kuna ilu peitub ka asjades, mis ei vaja looma ega ühegi teise elusorganismi mõrvamist. Mina, kui tavakodanik arvan, et selline tegevus tuleks kindlasti ära lõpetada ning seadusega keelata, kuna loomad pole ju süüdi selles, et nende karvkate inimestele meeldib ja seeläbi surema peavad. Mitmetes riikides on õigus mõista surma inimesed, kelle tegudele pole selgitust ning need on lihtsalt jahmatama panevad. Üks kindel näide on kindlasti seksuaalselt teisi kuritarvitavad inimesed. Alles hiljuti mõisteti Iraanis surma mees, kes väärkohtles naisi ning noori tüdrukuid. Kas on maailmas vanemaid, kes ei sooviks sellise inimese surma? Kindlasti on, kuid vähe. Et lõpetada sellised juhtumid ning olukorrad, tuleb ju midagi ette võtta. Seega üheks võimaluseks ongi surma mõistmine, mis vähendab seda inimeste hulka, kes tulevikus võivad meie lastele ja lastelastele sama teha
See käis nõnda, et noorest eas said poisid koduseid õppetunde, peale paari sellist saadeti nad tihti tähtsa mehe lossi, kus neid rüütliriituse tarvis ette valmistataks. Seal pandi neid ilusti kenasti riide, viksiti ära . Sageli olid nad sellel ajal isegi alles seitsmeaastased, mis pole paraku väga kõrge eluiga. Eriti veel võrrelda sellega, millised on tänapäeva seitsmeaastased. Mõni ei suuda emast üldse kaugemale minna ja ei saa endaga absoluutselt veel hakkama, aga see on jahmatama panev, millist elu vanal ajal nii noores eas juba läbi elama pidi. Mis sest, et poisiklutid harjusid sellega, ikkagi on jube mõelda. Igal juhul, poiss täitis nende ''kõrgete ninade'' antud ülesandeid, tegeles hobustega, õppis sõjarelvade käsitlust ning tegutses ka turvistega. Neljateistkümnesena sai temast skvaier ning leidis aset tõeline rüütliväljaõpetus. See seisnes raudrüüga täielikult äraharjumises, piigivõitluses. Ning kui mõeldi, et õige aeg on käes, et
võrreldes ongi just muutus koloriidis. Ka „roosa perioodi“ maalidel pole veel näha mingit märki kubismist. Nii sinisel kui ka roosal ajal teeb Picasso pigem ekspressionistlikkus stiilis maale, mis kategoriseerub samuti sajandivahetuse suure kunstimuutuse alla. Kuigi „roosa perioodi“ tööd kujutavad suuresti inimesi ning nende elu, nagu ka „sinises perioodis“, siis ei ole tööd enam siiski nii sünged ja tõsised kui varem. Järgneva perioodiga pani Picasso jahmatama kõik oma austajad, kui ta astus täiesti uuele teele. Seda perioodi kutsutakse kui „Aafrika kunstist mõjutatud periood“ või siis „cézanne’ilikuks perioodiks“ (1907 – 1908). Esimese nimetuse taga on see, et Picasso hakkas võtma motiive Aafrikast ning oli mõjutatud Aafrika mandri rahvuste kunsti eripäradest. Teine nimetus „cézannelik periood“ tuleneb sellest, et Picasso uuenduslik stiil lähenes kubismile ning sellele oli tõukeandjaks Paul Cézanne, nagu ka varasemalt
naiste hulgas jääb see alla 1%. Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas. Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010. aasta seisuga Eestis 9,7 liitrit alkohoolseid jooke inimese kohta. See tähendab, et absoluutselt iga inimene, ka vastsündinud ja vanurid on aasta jooksul tarbinud sellise koguse alkoholi. Arvestades sealt siis maha need, kes alkoholi üldse ei tarbi, on see kogus ikka jahmatama panevalt suur. Inimesed ei taju lihtsalt enam, palju nad joovad ja alahindavad oma alkoholitarbimist. Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad
kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu - Stalin taotles õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi kurjategijaid karistama Stalin, kes ise oli suurem kurjategija ja hävitanud kümneid miljoneid, s.t kordi rohkem inimesi juba ammu enne Hitleri võimuletulekut. Kummaline on ka see, et Stalin võttis nõuks karistada hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule ja neile kuritegudele aidanud. Ja mis veelgi jahmatama panev - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver - Soome. Oli meie, eestlaste, õnn, et aastatel 1941-44 ei suudetud Eesti riiki taastada. Pole kahtlust, et siis oleks ka Eesti riik, kui Saksamaa poolel sõdinu, sõjakurjategijana Nürnbergis süüpinki sattunud. Nürnbergi sõjatribunal mõistis Saksamaa peamised sõjakurjategijad süüdi ka poola rahva hävitamise poliitikas, sealhulgas poola sõjavangide hukkamises, kuigi tegelik hukkamiste
Teisisõnu Nürnbergis taotleti õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi natsikurjategijate üle kohut mõistma ja karistama Stalin, kes ise oli samasugune kurjategija ja hävitanud kordi rohkem inimesi veel ammu enne Hitleri võimuletulekut, nii et Hitler võinuks teda vaid kadestada. Kummaline on ka see, et Stalin karistas hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule aidanud, materiaalselt abistanud ja kuritegudele tõuganud. Ja mis veelgi jahmatama panevam fakt - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver Soome... Nürnbergi kohus süüdistas Reichi juhtkonda Nõukogude Liidu vastu vallutussõja alustamises. Kui sõjakuriteod olid karistatavad juba Esimese maailmasõja ajal, siis paljud juristid on hiljem väitnud, et vallutussõja alustamine ei olnud 1939.-1941. aastal kehtinud rahvusvaheliste seaduse alusel kriminaalkorras karistatav. See tähendab, et Saksa agressorid rikkusid küll Briand-Kelloggi pakti,
tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte. Lindgreni ja Wivi Lönni plaani järgi ehitati ,, Estonia'' teater. 7) KUBISM Kubismi rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Baraque. Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis korduvalt suunda ja töötas korraga mitmes laadis ning jättis endast järele uskumatult suure loomingulise pärandi. Picasso pani jahmatama kõik oma austajad kui ta 1907.a.paiku uuele rajale astus. Kindlasti oli oluliseks tõuke andjaks Paul Cezanne'I looming, eriti tema mälestusnäitus. Nüüd algab Picasso Cezanne'i-periood, mis varsti kasvab üle kubismiks. Nagu kunagi impressionistid olid üle pakkunud Coubert' nõuannete täitmisega , nõnda hakkab ka Picasso rohkem lähendama looduslikke vorme kindlatele geomeetrilistele vormidele, kui selle soovituse andja ise oli teinud. Loodusvorme moonutanud ja värve muutnud oli
mida käsitleti mitmekülgselt ja süviti. Ruth Mirov on veel tagantjärele imestanud selle üle, et vestlusteemad olid väga argised, otsekui "kurja lilled" ei olekski õitsenud kõikjal. Uue aja kirjanikke ja nende loomingut ei käsitletud peaaegu üldse. Aleksandr Fadejevi "Noor Kaardivägi" oli esimesi uuemaid teoseid, mille üle toimus arutelu. Lennart hämmastas oma sõpru tihti sellega, et .leidis igale asjale oma, täiesti üllatava vaatenurga. Ta pani oma ütlustega teised tihti lausa jahmatama. Ja siis tuli hakata arutama, kas saab üldse nii mõelda, kas selline seos oleks ülepea võimalik; meenutab akadeemik Hans Trass. Lennart valmistas sõpradele pidevalt üllatusi ja nautis seda, et suutis teisi pahviks lüüa. Ta sai hüüdnimeks Johnny, ilmselt sellepärast, et ta meenutas oma käitumiselt ja olemuselt inglise härrasmeest, vähemasti tüdrukute meelest . Kui Lennart 1948. aastal kooli lõpetas, soovis direktor neile Eesti värvidele viidates eluks
tursunud, et hoopis ära lämbus see pisike omakasu-molekul, mida äsja leidsime igas poeedis ja mis muide on väga väärtuslik osa, sest see on see reaalsuse ja inimliku loomuse ballast, ilma milleta poeetide jalad maapinda ei puudutaks. Gringoire tahtis tunda, näha, kombata, kuidas need otsatud tiraadid, mis iga hetk kõigist ta pulmaluule osadest esile uhkasid, kogu seda rahvamassi (tõtt öelda logelejaid, aga mis sellest!) jahmatama ja tarretama panid ning lämmatasid. Pean ütlema, et ta ka ise üldist õnd-sustunnet jagas, mitte nii kui La Fontaine*, kes oma komöödia «Florentini» etendusel küsis: «Milline tola on selle sodi teinud?» Gringoire oleks väga oma naabrilt tahtnud küsida: «Kes on selle meistriteose kirjutanud?» Nüüd võib siis ise arvata, mis mulje kardinali äkiline ja ajakohatu tulek temasse jättis. 1 6 Ta kartus osutus liigagi õigeks. Eminentsi sisseastumine ajas kuulajad kihevile. Koigi pead
r a h u hakkas j ä l l e valitsema. Poisid läksid kaunis kartlikult tagasi laagrisse, k u i d seal leidsid nad siiski midagi, mille eest võis tänulik olla: vana sükomooripuu, nende magamisasemete vari, oli nüüd purustatud, piksest hävitatud, ja nemad polnud katastroofi ajal selle all olnud. Kõik oli laagris läbimärg, ka laagrituli oli kustunud, sest noorpõlvele omase hoolimatusega polnud poisid vihma vastu mingisuguseid ettevaatusabinõusid tarvitu- 108 sele võtnud. See pani neid jahmatama, sest nad olid läbi ligunenud ja külmetasid. Nad hädaldasid tublisti, kuid siis avastasid, et tuli oli sööbinud nii sügavale suure palgi alla, mille varju ta oli tehtud (sinna, kus palk oli kõrgemal maapinnast, jättes enda alla t ü h j a köha), et ta oli umbes kämbla laiuselt vihmast puutumata jäänud. Nad töötasid kannatlikult, ja lõpuks läks-neil teiste palkide alt korjatud pilbaste ja koore abil korda t u l i jälle lõkkele puhuda
annaabi.ee 
