· 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal · 1999 Lapi ülikooli audoktor · 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 4 · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk · 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) 2004 Surrey Ülikooli audoktor 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind
* 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor * 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige * 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 * 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York * 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) * 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal * 1999 Lapi ülikooli audoktor * 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor * 2000 Turu Ülikooli audoktor * 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind * 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige * 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) * 2004 Surrey Ülikooli audoktor * 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind
kirjanik, 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige, 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest, 1986 Helsingi Ülikooli audoktor, 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige, 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996, 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York, 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie), 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal, 1999 Lapi ülikooli audoktor, 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind, 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk, 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor, 2000 Turu Ülikooli audoktor, 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind, 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits). 7
abielu Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi tütrega. Poola tundus parim lahendus, kuna see oleks piiranud Saksa Ordu kasvavat ohtu. Kuldne võimalus tekkis, kui Poola ülikud püüdsid takistada troonipärija Jedwiga abiellumist Austria Habsburgide printsiga. 1385.aastal sõlmis Jogila Kreva uniooni, mille kohaselt ta pidi abielluma Jedwigaga ja kehtestama Leedus katoliku usu. Seejärel krooniti ta 1386.aastal Poola kningaks WLADYSALW II JAGIELLO nime all, kellena ta rajas Jagelloonide dünastia. Aasta hiljem alustas ta Leedu ristiusustamist. - Kreva uniooni tähtsust on Poola ja Leedu on erinevalt hinnatud: arvatakse, et see tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping. - Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila
SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO- ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga – Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga.
sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne- Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga.
sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414- 1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga.
Saksa Orduriik. 1308-1309 hõivas Saksa ordu Poolalt Ida-Pommeri. 14.sajandil algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III Saksa Orduedasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello [1386 1434]) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades Saksa Ordu vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit Saksa Ordu üle. 1411 sõlmiti Saksa Orduga (1) Toruni rahu: Saksa ordu loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad Saksa ordu vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga: Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda Saksa orduga. 1525 Saksa
annaabi.ee 
