vältida? NÕRKUSTE-VÕIMALUSTE STRATEEGIA: Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks väliseid võimalusi ära kasutada? NÕRKUSTE-OHTUDE STRATEEGIA: Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohte? 6. Turustus Oma olemuselt võib turustamine olla: Intensiivne (Kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. Selektiivne ehk valiv (Kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. (Näiteks kasutatakse vaid hulgi- ja jaekaubandust oma toodete turustamisel). Ekslusiivne ehk välistav (Kasutatakse vaid ühte vahendajat, kes toob toote turule. Jaotuskanal - isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjatelt tarbijateni. Otsekanal - tootja kaupu müüakse otse kasutajale kas isiklikult, firmakaupluse, lao või interneti kaudu, ühetasandilist ühe vahendajaga, tarbeturgudel näiteks jaekaubandus. Kahetasandiline - kahe erineva vahendajaga: agent või maakler ja jaemüüja
e) turunduse juhtimine f) toote planeerimine ja arendus g) toetuse planeerimine h) turustuse planeerimine i) hinna planeerimine Loetud tegevused on turunduse põhifunktsioonideks. Turunduse konseptsioon lähtub kahest seisukohast; inimeste soovid ja vajaduste rahuldamine. Turundus ja turustus on erinevad mõisted. Turundus on terviklik õpetus, turustus aga selle osa, mis käsitleb kaupade liikumist ja säilitamist turustuskanalis ning selle lülisid: hulgi- ja jaekaubandust. Turundus ei ole ainult müümine ja reklaamitöö. See ei tähenda, et müük ja reklaam oleksid ebaolulised, vaid seda, et nad on turundusteooria teatud koostisosad. Turundus ei hõlma üksnes turuga seotut, vaid samuti firma vahetut sisetegevust ning seda, mis jääb väljapoole ärimaailma. Kogu turundustegevust ühendab ühise nimetaja alla vahetuskontseptsioon. Vahetus (exchange) on tegevus, mille tulemusel saadakse soovitud toode või teenus hüvituse vastu mõnelt teiselt subjektilt.
rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud kauplusepõhisele jaekaubandusele. Selleks, et jaekaubandust tervikuna paremini mõista, on oluline alustada selle üksikosade lahkamisest. Käesolevas uurimustöös on jaekaubanduse analüüsimine jagatud neljaks osaks. Kõigepealt on toodud jaekaupluste tüübid, siis kirjeldatud jaekaubanduskeskkonda, edasi liigutud jaekaubanduses tegutsemise strateegiate juurde ning lõpetuseks käsitletud rahvusvahelise jaekaubanduse eripärasid mis käesolevas töös olulist rolli mängivad. 5
2. Ostujõu ja nõudluse kasv siseturul 3. Spetsialiseerumine ja turumahtude ümberjaotumine, seejuures nissi- ja mahetoodetele spetsialiseerumine ning seeläbi turuväljundi leidmine 4. Kõrgema lisandväärtusega toodete kaubanduse arendamine 5. (Ühis)turundus 6. Restruktureerimine ja läbi selle efektiivsuse suurendamine 7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud
ühtset ruumi (Sealsamas : 17). Eestis on tõenäoliselt problemaatiline kohalik müügimaks, mis osaliselt vastab käibemaksu iseloomule. KoMS- is sätestatud müügimaks omab nö brutokäibemaksu tunnuseid. Tegemist on üldise maksuga, sest maksustatakse kõiki kaupu ja teenuseid. Maks määratakse proportsionaalselt kauba hinnaga ja maks ei ole piiratud teatud kaupade või teenustega, vaid teatud subjektidega, mis peaks tagama selle, et maksustatakse ainult jaekaubandust (KoMS §§ 8 lg 2). Samas peab silmas pidama seda, et kohalik müügimaks võib tekitada kumuleerumise, sest müügil võidakse maksustada ka selliseid kaupu, mida hiljem kasutatakse ettevõtluses ja mida edasi müüakse. Samuti tekib probleem siis, kui maksustatud kaup lõppkokkuvõttes eksporditakse või viiakse teise liikmesriiki. Võimalik on olukord, kus kaupu müüakse edasi erinevate äriühingute vahel, kes asuvad erinevates omavalitsusüksustes. Seega muutub kaup kallimaks
10. Hulgi- ja vahendusfirma ladu, mis asub tootmise koondumise lähedal, võtab tootmisettevõttelt suurtes kogustes kauba vastu, komplekteerib ja saadab suured partiid tarbimispiirkonnas olevatele vahendajatele. Selle laoga liitub ka transpordi konsolideerumine/ühendamine 11. Kaubanduslik hulgiladu, mis asub tarbimispiirkonnas, varustab kaupadega jaekaubandust Hulgikaubandus Jaekaubanuds Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet Jaotuskett on kompleks, millel on lõik lao funktsioonid, v.v. traditsiooniline kauba hoidmine Jaotuskeskuse rajamisel on oluline: · Täielik integreeritus tarne- ehk jaotusketis, EDI · Partnerlus tarnijaga
Kanali kaudu kulgeb toode või teenus tarbijani, kasutajani. Turustuskanalisee kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajatena selle liikumisel tootjalt lõpptarbijani. Kanali koosseisus on alati tootja ja tarbija, sageli ka üks või mitu vahepealset lüli. I- tüüpi kanal;see on tootja kaupade otsemüük kasutajatele kas personaalselt , firmakaupluste või lao kaudu. II- Tüüpi kanal; hõlmab jaekaubandust III- Tüüpi kanal-Siin on kaks vahetalitajat: jaemüüja ja agent või maakler IV- Tüüpi kanal; on tarbeturul levinuim. V- Tüüpi kanal; see kanal on kõige pikem.Müügitee lülideks on agendid või maaklerid., hulgi- ning jaeettevõtted. Paralleelsed ja vastassuunalised kanalid. Paralleelesid müügiteid rakendatakse siis, kui kaup läheb nii lõpp- kui ka tööstustarbijatele. Vastassuunakanalid; selles liiguvad kaubad
Samuti võib ettevõtte momendi kõrge kasum olla saavutatud kõrgete majandusriskide tingimustes (näiteks täiendav tulu ettevõtte põhivahendite ja kaubavarude kindlustamata jätmise kulude kokkuhoiu arvel), mis võib kaubandusettevõtte kergesti viia pankrotini õnnetusjuhtumite või terroriaktide puhul. 8.3.2. Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendus ja jaekaubandus315 Kaubandusteoorias käsitletakse hulgi- ja jaekaubandust kaubandusastmetena, millel on majandusprotsessis erinev koht ja tähtsus. Erinevused avalduvad järgmiste omavahel seotud tunnuste kaudu: tehingu suurus, ostja, kaup, arveldusvorm, orientatsioon, turg, seadusandlik regulatsioon (vt. tabel nr. 8.3). Hulgi- ja jaekaubanduse erinevused on eelkõige järgmised: 1) kuna hulgitehingud on mahult suuremad, on ka hulgifirma turuala suurem kui jaefirmal;
vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Nii on 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 129 tüüpiliselt Eestist Soome ja Lätist Leetu ning Eestisse toimuvad jaekaubandust ja edasimüüki tee- nindavad veod samuti jaotusveod. Põhivedudega võrreldes on jaotusvedudel veoteekonnad lühi- kesed, veosed väikese kaaluga (mahuga) ning maha- ja pealelaadimispunkte arvukalt. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teeninda-
annaabi.ee 
