Jäätmekava uurimine
Türi vallavalitsuse jäätmekava
Iris Kuhi
1. Jäätmehoolduse õiguslikud alused (§ 39 lg 3 p 6) Jäätmekavas tuleb anda ülevaade
kehtivast jäätmealasest seadusandlusest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust
reguleerivatest õigusaktidest. Samuti on vajalik tuua välja seosed jäätmehooldust suunavate
arengudokumentidega.
Olemas kehtiv jäätmealane seadusandlus, Euroopa Liidu õigusaktid ning samuti ka KOV õigusaktid
ja ka suunav arengudokument Säästev Eesti 21 ja Eesti 2020:
Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavas 2014-2020 seatud eesmärkidest ja
sihtarvudest ning jäätmeseaduse §39, §42 ja § 43.
Jäätmekäitlusalast tegevust Türi vallas reguleerivad järgmised kohaliku tasandi õigusaktid:
• Türi valla arengustrateegia aastani 2025 ja Türi valla arengukava aastateks 2015-2018 (viimati
muudetud 28.08.2014 määrusega nr 26);
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
• omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. • Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine • jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; • jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; • jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine; . Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava • jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel. • käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse
lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll Jäätmete liigiti kogumine: On vajalik et jäätmeid efektiivselt taaskasutada. Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus. Liigitikogutavate jäätmete konteinerieid tähistatakse vastava märgistusega , et vältida eri liiki jäätmete segunemist. Üleriiigilise jäätmekava peamiseks eesmärgiks on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamine vastavate kogumiskohtade ja märgistatud konteinerite lisamise teel. Oluliseks aspektiks on ka üldise elanikkonna suurendamine kodumaapidamiises tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel. Mida kogutakse? Kogutakse seda, mida saab müüa, mida tekib korraga palju ja mida saab ka käitlejale üle anda suuremates kogustes, kogutakse ka seadusega sätestatud kogutavaid jäätmeid, ning
omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Õigusloome - seadused, jäätmekavad Õigusloome - määrused, korraldused Jäätmeseadus Jäätmete nimistud Riigi jäätmekava Liigitamise kord Eesti Keskkonnastrateegia (2010; 2030) Taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingud ja Eesti Keskkonnategevuskava (2007-2013) kord Säästva arengu seadus Jäätmekäitluslitsentside andmise, muutmise,
3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid