Jäätmekava uurimine - Türi vallavalitsuse jäätmekava (0)

Jäätmekava uurimine Türi vallavalitsuse jäätmekava Iris Kuhi 1. Jäätmehoolduse õiguslikud alused (§ 39 lg 3 p 6) Jäätmekavas tuleb anda ülevaade  kehtivast jäätmealasest seadusandlusest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust  reguleerivatest õigusaktidest. Samuti on vajalik tuua välja seosed jäätmehooldust suunavate  arengudokumentidega.  Olemas kehtiv jäätmealane seadusandlus, Euroopa Liidu õigusaktid ning samuti ka KOV õigusaktid ja ka suunav arengudokument Säästev Eesti 21 ja Eesti 2020:  Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavas 2014-2020 seatud eesmärkidest ja  sihtarvudest ning jäätmeseaduse §39, §42 ja § 43.  Jäätmekäitlusalast tegevust Türi vallas reguleerivad järgmised kohaliku tasandi õigusaktid:  • Türi valla arengustrateegia aastani 2025 ja Türi valla arengukava aastateks 2015-2018 (viimati  muudetud 28.08.2014 määrusega nr 26);  • Türi valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 26.06.2014 määrusega nr 25);  • Türi valla jäätmevaldajate registri põhimäärus (vastu võetud 26.06.2014 määrusega nr 24).  2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale (§ 39 lg 3 p 10) Keskkonnamõju hindamise ja  keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (lühend - KeHJS) § 33 lõige 1 kohaselt on  keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslik kui planeerimisdokument koostatakse  selle alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav  tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõigetes 2–4  sätestatust. Olemas: välja on toodud eesmärgid selle vähendamiseks ja mõjud keskkonnale seoses  jäätmekäitlusega. 3.Tekkivate jäätmete kogused liikide ja päritolu kaupa (§ 39 lg 3 p 1,§ 39 lg 3 p 3)  Türi valla jäätmekava ajakohastamisel on kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise  aluseks võetud riikliku jäätmestatistika andmeid ja muid asjakohaseid materjale. Jäätmekäitluse  aruandlus põhineb ettevõtete poolt jäätmeseaduse alusel esitatavatel igaaastastel jäätmearuannetel  Kaardistatud on terve hetkeolukord. Kogutud on eraldi kõikide vallas olevate jäätmejaamade  käideldud jäätmed ja nende kogused arvudes ja need on olemas tabelitena. Samuti on olemas ka  nende tekitajad. Näiteks Türi jäätmejaamas kogutud jäätmeid aastal 2013 oli kokku 417,3 t/a.


4. Jäätmete kogumine ja käitlus (§ 39 lg 3 p 2, § 39 lg 3 p 3) Tuleb kirjeldada praegust  jäätmete kogumissüsteemi ja käitluskohti, saamaks ülevaade kogutud ja töödeldud  jäätmevoogudest. Korraldatud jäätmeveoga on Türi vallas hõlmatud segaolmejäätmete kogumine ja vedu. Türi valla  haldusterritooriumil asub üks jäätmeveopiirkond.  Türi vallas on peamiseks korraldatud jäätmeveo eesmärgiks kõikide jäätmevaldajate liitmine  jäätmekogumissüsteemiga. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud  kahele aspektile:  1) kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused anda oma jäätmed üle kogumissüsteemi; 2) jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma  tekkinud jäätmete kogusest. Olemas on ka jäätmevaldajate register ja nendega seotud jäätmetekkekohad ja – mahud ning  tagatakse ülevaade jäätmete veost.  5. Jäätmemajanduse korraldamine (§ 39 lg 3 p 7) ja rahastamine (§ 42 lg 2 p 3)  Olemas on jäätmeveo piirkonnad  Türi valla jäätmehoolduse arendamine toimub Türi valla eelarvelistest vahenditest ja  sihtotstarbelistest projektipõhistest tuludest. Türi valla kogumissüsteemide võrgustik on välja  arendatud ja vastab kehtestatud nõuetele. Puudub vajadus täiendavate jäätmerajatiste  investeeringuks. Tabelis 13 toodud kulutused jäätmehooldusele sisaldavad ostetud teenuseid:  olmejäätmete vedu, ohtlike jäätmete kogumist, paberi- ja papijäätmete kogumise osalist  finantseerimist, liigiti kogutavate jäätmete transporti ja käitlemist ning rajatiste korrashoidu ja  halduskulusid.  Siiamaani vallale laekuv saastetasu ei kata iga-aastaseid kulutusi ja investeeringuid jäätmekäitlusele ning vallavalitsusel tuleb leida täiendavaid rahalisi vahendeid valla eelarvest.  6. Andmed suletud prügilate ning jääkreostusobjektide kohta (§ 39 lg 3 p 9) Kirjeldus peab  sisaldama andmeid suletud prügilate ning jääkreostusobjektide kohta. Nimetada suletud  prügilad ning samuti omavalitsuse territooriumil olevad jääkreostusobjektid.  Türi valla endised prügilad (Pakamäe, Äiamaa, Taikse, Matussaare, Saare ja Pibari prügilad) on  jäätmete ladestamiseks suletud ning korrastatud. Aktiivset seiret pärast prügilate sulgemist ja  korrastamist ei ole teostatud. Jäätmete ladestamist endistele prügilatele ei ole täheldatud. Prügilate  maa-alad on kattunud rohttaimestikuga ja mõnel pool noorendikuga. Täiendavaid  korrastusmeetmeid ei ole vaja kasutusele võtta. 


7. Hinnang eelmise jäätmekava raames seatud eesmärkide täitmisele. Hinnata tuleb eelmise  jäätmekava perioodil seatud eesmärkide täitmist ning võtta tulemused arvesse uute  eesmärkide seadmisel. 2009. aastal kehtestatud jäätmekava määratles järgnevaks viieks aastaks jäätmekäitluse  arengusuunad ja eesmärgid. Peamine eesmärk oli, et elanike ja ettevõtjate poolt toodetud jäätmete  hulk väheneks ning elanike ja ettevõtjate teadlikkus jäätmete kogumise võimalustest ja kohustustest  suureneks.  Kõik eesmärgid said täidetud


8. Eesmärkide seadmine. Seisundiosa tulemused on märkimisväärseks aluseks eesmärkide  määratlemisel nii riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Üldiselt peaks eesmärkide  tulemusel vähenema jäätmeteke, suurenema ringlussevõtt ning taaskasutus. Türi valla jäätmekäitluse strateegiliseks eesmärgiks järgmisel perioodil on jäätmetekke vältimise  edendamine ja jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Türi valla jäätmekava raames nimetatud strateegilise eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete ja tegevuste edukal rakendamisel saavutatakse järgmised tulemused:  • Türi vallas on loodud täiendavad võimalused jäätmete korduskasutamise edendamiseks ning liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks.  • Türi valla elanikud ja ettevõtted on teadlikud jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise  võimalustest ning tahavad ja saavad panustada jäätmetekke vältimisse ja taaskasutuse  suurendamisse.  • Vallavalitsusel on olemas piisavad ressursid ja teadmised nii jäätmekäitluse korraldamise kui  järelevalve osas  • Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine  • Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete ja elektroonikaromu kogumise edendamine  • Suurjäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise propageerimine  •  Biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine  9. Tegevuskava. Kui on tehtud praeguse olukorra ja jäätmekoguste eeldatavate edasiste  arengute analüüs ning on kokku lepitud eesmärkides, tuleks otsustada, kuidas neid eesmärke  saab saavutada. Seda võib lugeda planeerimisprotsessi tuumaks Tegevuskavas on kõik olemas- kogumissüsteemide valik, KOV jäätmeveo arendamine,  teavituskampaaniad, rahastus, jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine, vajalikud  jäätmehooldudrajatised Hinnang jäätmekavale Jäätmekava tundub hästi koostatud, informeeriv. KOV jäätmekava koostamise juhendmaterjali on  täies mahus jälgitud ja kõik on olemas.  See on oluline, et KOV-idel on olemas jäätmekava, kuna siis on teada, mis, kuidas ja millal tuleb  midagi korrigeerida, aidata, arendada. Inimestel ja ettevõtetel on väga head võimalused olla  keskkonnateadlikud ja tegeleda prügi sorteerimisega odavalt ja kergelt.