eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud, kuid praegusesse koosseisu kuuluvad Jaan Sööt, Tarvo Jaaksoo, Tõnu Timm ja Teet Velling. Jaan Sööt on vahva Tartu poiss, kes mängib vabalt kitarri, kirjutab laule ja on ansambli Jäääär eestvedaja. Tõnu Timm on etnomuusika asjatundja, kellel pole probleemi erinevaid kitarre mängida. Tarvo Jaaksoo ajab asju, mängib basskitarri, on rõõmus ja on pärit kalurikülast. Teet Velling mängib palju erinevaid pille, eriti meeldivad talle puust kastid, mille pihta saab lüüa. Ansambli Jäääär liikmed ei oska ise ka öelda, millise muusika zanri
ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga
ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga
10R. klass Emadepäeva kontsert Retsensioon Paide 2011 Kontserdist: Kontsert toimus Tallinna Raekoja platsil. Seal seal esinesid Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Maire Eliste Laululapsed, Jäääär, Chillin Kontser algas 8.mail kell 14.00 ja kestis peaaegu 2 tundi. Jääääre tutvustus: Jäääär sündis 21. jaanuaril 1991 Tartus. Liikmed: Andrus ,,InBoil" Rootsmäe(laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998
Mängiti kogu oma hingega, lauldi kogu vaimuga. Võibolla seda Tartu rahva, võibolla ilusa laupäeva auks, kes teab. Tean aga seda, et tol päeval esitati nii vana kui ka uut Jääääre vokaalmuusikalist loomingut. Kogu looming oli kirjutatud Eesti heliloojate ja kirjameeste poolt. Loomingut oli Jäääär esitamas üsna suure koosseisuga. Laval olid kitarri ja mikrofoni taga Jaan Sööt ja Tõnu Timm, löökkasti ja kitarri taga Teet Velling ning basskitarri taga Tarvo Jaaksoo. Lisaks neile, vanadele olijatele, oli ansambliga ühinenud ka kaks noort ja andekat muusikut: Tuuli Taul – vokaal ja klahvpillid ning Ann Kuut – viiul, tshello ja vokaal. Kõik, kes laval olid, olid seal naeratusega. Kontserdi tegigi eriliseks kogu see positiivne suhtumine, mis lavalt tuli ja kogu Jääääre vaba olek. Nad polnud laval kui suured tuntud staarid, vaid kui sõbrad, tuttavad, kes natukene jutu kõrvale pilli mängivad
Andmed on lihtsasti kättesaadavad ja neid võib kuritarvitada igaüks. Suurenemas on ka Internetis perverssuse oht. Kunagi ei tea kellega võidakse suhelda. Aasta jooksul on ka Eestis olnud mitmeid juhtumeid, kus nooruk on sattunud läbi Interneti kellegi mõju alla. Küberrünnakutest on saanud tänapäeva maailmas üks sõjapidamise viise. 2007. aastal korraldati Eestile mitmeid selliseid rünnakuid. Küberrünnakuid võib pidada üheks terrorismi viisiks.Akadeemik Ülo Jaaksoo tegi ettepaneku luua Eestisse küberkaitseliit, mis ühendaks vabatahtlikke huvilisi küberrünnakute ennetamisel ja takistamisel. Internetis võib leiduda palju halba, kuid praegusel ajahetkel ei kujuta keegi ette elu ilma Internetita. Kõik oma igapäevased toimingud saab teha läbi Interneti. Arvan, et Interneti on võimalik muuta turvalisemaks kõigile ja, et positiivsed küljed kaaluvad üle negatiivsed.
KAAREL KALJUR 68 ******* KASPAR SOKK 84 ******** TRIIN PEENSALU 83 ******** KRISTJAN PALUTAJA 68 ******* PRIIDIK BAMBERG 83 ******** PRIIT M?TLIK 59 ****** TOOMAS MIHELSON 74 ******* DENISS ANDRESSON 62 ****** M?T KALLASTE 79 ******** RAGNAR JAAKSOO 72 ******* IVO NILK 79 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ HANNES J?RVI 76 ******** MIKK SARAPU 75 ******** TOOM TIIDEMANN 64 ****** VERONIKA V?LI 93 ********* AHTI KAIGAS 71 ******* MARKUS KUZNETSOV 69 *******
Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3
Klaverisonaat nr. 4 Nii rääkis supivana op. 20a nr. 6, laste klaveripala Mu armas eesel Iiah op. 20a nr. 6, laste klaveripala Vihma sajab op. 20a nr. 7, laste klaveripala Küll ma mängin kiiresti op. 20a nr. 8, laste klaveripala Imelik marss op. 20a nr. 9, laste klaveripala 1980 Saabastega kass, lastemuusikal 1981 "Ohver", ooper op. 24 (Kulno Süvalepa libreto Aleksei Tolstoi jutustuse "Siug" ainel) "Põhjaneitsi" (koos Andres Valkoneniga), rock-ooper (Andres Jaaksoo ja Leelo Tungla libreto K. Skalbe muinasjutu järgi) Fagotikontsert (kammerorkester) Mannile, kantaat segakoorile ja instrumentaalansamblile Sonaat kahele klaverile op. 28 Vana tants op. 20 a nr. 12, laste klaveripala Ma püüan su kinni op. 20a nr. 10, laste klaveripala Kurb printsess op. 20a nr. 11, laste klaveripala 1982 Rahu, kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) 1984 Sonaat-süit op. 30 viiulile ja klaverile Geomeetriline süit viiulile ja klaverile 1985
Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014)
Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014)
toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit kui riigikaitset toetav vabatahtlik üleriigiline organisatsioon pakub sobiva raamistiku küberkaitse ekspertide kompetentsuse ja teadlikkuse organiseeritud tõstmiseks. Eesti küberkaitse edu alus on akadeemik Ülo Jaaksoo poolt alustatud infoturbe alaste teadmiste arendustegevus ja infoturbe spetsialistide koostöö alates 2000. aastast. Valikuline kronoloogia koostöö arengust: Eesti Vabariigi sünniga alustas Küberneetika Instituut infoturbe alaseid töid. · 1998 telepanganduse levik võimaldas pankede küberkaitsealase koostöö tekke. · 2000 jõustub poliitiline kokkulepe rahvusliku elektroonilise isikute identifitseerimise
13 "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus", "Madlike", "Vennad Lõvisüdamed" või "Röövlitütar Ronja" siis, kui neil tekib tahtmine naasta omaenda lapsepõlve. KASUTATUD KIRJANDUS 1. AF Reuters Baltic News Service. Suri Astrid Lindgren [WWW] http://noortekas.hot.ee/?id=1788&cid=10&a=1 (09.09.05) 2. Jaaksoo, A. Astrid Lindgren - Hans Christian Anderseni preemia laureaat. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. 17 lk. 3. Lindgren, Astrid // Eesti Entsoklüpeedia. 5. kd. Tallinn: Kirjastus ,,Valgus", 1990, lk. 4. Martson, I. Astrid Lindgren lahkus Päikesevälule [WWW] http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=188465 (09.09.2005). 5. Strömstedt M. Astrid Lindgren. Tallinn: Kirjastus Tänapäev, 2000. 382 lk.
millal nad selle omaks võtavad. Harri Jõgisalu võrreldakse väga tabavalt "Kevade" tuntud tegelase, õpetaja Lauriga. Jõgisalul on pisipala "Naeratus", lugu ühest kärekülmast talvehommikust ja leevikesi täis puust. Leevikeste puu alt saadud naeratus on Harri Jõgisalu näol alati olnud. Seepärast võime loota, et ta ei väsi loodusega suhtlemisest saadud rõõmu jagamast tulevikuski. Ikka tasa ja targu, mõnikord märkamatultki. (A. Jaaksoo Looming 1982) 21 3.4 Ja parandab vead... Meie keemiaõpetaja oli koolis range mees, kes aga koolivaheaja ekskursioonidel muutus muhedaks reisikaaslaseks. Seda nooti olen hiljem kohanud ta mälestusteraamatutes. Ka rasketest aegadest on võimalik kirjutada kibeduseta. (Viio Aitsam http://paber.maaleht.ee/pil) 3.5 Minu arvamus Harri Jõgisalu loomingust
Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008 ,,Tondi-Tônu"; ,,Kivialused" ,,Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 1038 Ansomardi mälestuskivi. Asub Pitkade talus, Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole. Vastava tekstiga graniitrahn vendade admiral Johan Pitka ja tema vanema venna kirjanik Peäro August Pitka- Ansomardi kodutalu õuele Jalgsema külas püstitati 23. juunil 1992. aastal. Johan Pitka (1872-1944) oli Kaitseliidu asutaja ning soomusrongide üks formeerijaid ja esimene ülem. Peale selle asus ta sõjalaevastikku
1725 2774 Hütt Petri Tallinn 04:32:41 M21 1827 1404 Hüvonen Dan Tallinn 04:39:36 M21 2210 1571 Ilves Alo Valga 05:15:17 M21 2406 2058 Ilves Tarmo Harju 06:12:29 M21 1828 1337 Int Rainis Tallinn 04:39:37 M21 1556 1494 Isak Ants Võru 04:23:25 M21 1917 1747 Isup Taavi Tartu 04:46:46 M21 591 2393 Ivanov Mihhail Tallinn 03:35:12 M21 1773 2804 Jaaksoo Rain Tartu 04:35:30 M21 2336 1791 Jaama Sander Tartu 05:38:05 M21 929 1064 Jaanimäe Jan Tartu 03:52:44 M21 1999 2650 Jaaniso Erik Tartu 04:52:37 M21 516 722 Jaaska Sven Tallinn 03:32:05 M21 851 604 Jagomägi Jaan Tartu 03:48:45 M21 912 975 Jakobsoo Tanel Tartu 03:51:38 M21 54 17 Jakovels Gints Läti 02:55:35 M21
annaabi.ee 
