Jaagupipäev Kaili Helü Keili Kull Tep07 Sai nime Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi. Jaagupipäev on oma nime saanud ka kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki.
kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29
Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29. september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina · Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud) · Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga.
sümbioosi. ELATUSALAD KALENDRIPÄRIMUSES. · Suvepoolaasta tähtpäevadest on jüripäev kõige ,,töisem". · Kõige peomeelsemad on suvistepühad, nende puhul on töömured ja argielu peaaegu tähtsusetud. · Suviseks pööripäevaks pidid kapsad istutatud olema, arvati, et muidu ei pööta (ei kasvata) nad päid. · Jaanipäevaks pidi rukkikesale sõnnik veetud ja sisse küntud olema. Alustati heinategu. · Lõikusaja ning sügissuve algus on jaagupipäev (25. juuli). Annepäeval (26. juulil) viiakse lambapead- ja jalad ning lambavill ohvrikivile, et lambakasvatus oleks edukam. · Tartumaal viisid karjalased oinast kolm korda ümber kivi, siis pidi lumi rutem maha tulema , et karjased suvetööst vabaks saaksid. 4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning
magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viivitad päeva, siis sügisel ootad nädala (Iisaku) Mida varem paned seemned mulda vms, seda kiiremini tulevad saadused. Kui viivitad, läheb kauem aega. Rukki-Maarja toob palju marju, Pärt pähkleid ka. Rukki-Maarja päev 15. august, sel ajal saab palju marju. Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23
folklore.ee/Berta/tahtpaev-heinamaarjapaev.php) SEITSMEVENNAPÄEV - 10. juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- seitsmevennapaev.php) JAAGUPIPÄEV - 25. juuli Jaagupipäev (Jakobi päev) on kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole maitsev. Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel
George von Browne . patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla-ja vallakoolid.. 18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda 60%. Kirjavara 1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski
Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu küpsetati jaagupipäeval uudseleiba. Esimesest lõigatud viljavihust tehtud uudseleiba hoiti viljasalves alles. Sellest jagati tükikesi nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale. 29. Jõululeivad Jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust
Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ennustasid küünlapäeva järgi, milline ilm tuleb suvel. Kui küünlapäeval paistis päike, siis ennustati ilusat suve. Kui sel päeval sadas aga vihma, siis ennustati vihmast suve. Kui aga küünlapäeval oli nii külm, et jää külmast praksus, siis ennustati jaagupipäevaks äikest. Jaagupipäev on 25. juulil. Vanasti oli küünlapäeval keelatud lõnga ketramine. Mõned inimesed arvestavad vanade küünlapäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks joovad punast värvi jooki või ennustavad suveilma. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Lihavõtted ( munapühad ehk
• Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt; jaagupipäev 25.juuli- pühak Jaakobus; mihklipäev 29.septeber- püha Mikael;kardipäev 25.november- Püha Katariinalt. • Germaani- ja Slaavikultuuri mõjud muutsid tähtpäevade sisu ja kombestiku. • Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke) • Jõulud on skandinaavia päritoluga.
Ülestõusu käik: a) mandril: algas ööl vastu 24. aprilli suure lõkkega süüdati põlema kirikuid ja mõisaid Harjumaal Padise kloostri põletamine suunduti Tallinna ja teine vägi Haapsalu alla ordu oli samal ajal Pihkvas 4. mail jõudis ordumeister Paidesse, tapeti eesti kuningad ordu Tallinnas Sõjamäe lahing pärast Sõjamäe lahingut läks ordu Haapsalu alla lõplikult suruti ülestõus maha oktoobris, kui siia saabus Saksa ordu abivägi b) Saaremaal: 24. juulil (jaagupipäev) vallutati Pöide linnus ja kindlustuti Karjas, kuhu ehitati oma linnus 1345. a suruti lepinguga saarlaste ülestõus maha Ülestõusu tulemused: alles nüüd jõuti lõpule Eesti ala vallutamisega ja algas pärisorjusliku korra kujunemine 1346. a müüs Taani kuningas HarjuViru Saksa ordule ja Saksa ordumeister andis selle (1347) valitseda Liivi ordumeistrile 2.3 Vana-Liivimaa poliitiline areng Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani Ordu mõjuvõimu laienemine:
suvistepühadele. Muistne karjalaskepäev (1. apr.) ja künnipäev (14. apr.) oma maagiaga said isegi oma kuupäeva, kuid kandusid pikkamisi jüripäevale (püha Georgiuse mälestuspäevale, 23. apr.); nädalapäevade seas on eelisolukorras teisipäev, neljapäev ja eriti laupäev. Muistse pööripäevapüha tähiseks sai jaanipäev (Ristija Johannese sünnipäev, 24. juuni). Heina-aja lõppu ja lõikuseaja tulekut hakkas märkima jaagupipäev (apostel Jaakobus Vanema päev, 25. juuli), ent piirkonniti ka mitmed teised tähtpäevad. Rukkikülvi tähiseid on olnud samuti enam kui üks. Tähtsamad on lauritsapäev (püha Laurentsiuse mälestuspäev, 10. aug.), külvimaarjapäev (kirikukalendris jumalaema uinumise püha, 15. aug.) ning pärtlipäev (püha Bartholomeuse mälestuspäev, 24. aug.). Talurahva majandusaasta poolitajaks ja suve-poolaasta lõpetajaks sai mihklipäev (Peaingel Miikaeli päev, 29. sept.).
annaabi.ee 
