Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
Soovitused vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega: *Vastupidavusaladel suurendada SV-te osakaalu 70%-ni rasvade arvelt, valgud jäävad samaks. Kindlasti tarbida rohkesti minvett. *Jõu- ja kiirusaladel suurendada valkude osakaalu 20%-ni rasvade arvelt ja natukene ka SV-te osakaalu. Kindlasti tarbida rohkelt vett. Üldine kaloraaz in suurem vastupidavusaladel, kuna koormus on mahukas ja kõrge intensiivsusega. Kiirus- ja jõualadel tuleneb suur kaloraaz suurest lihasmassist, sest lihasmassi säilitamiseks kulub suur osa toiduga saadavast energiast. Toidupüramiid: annab ettekujutuse toiduainete tarbimissageduse kohta nädalas. Kartul 3-5 portsjonit päevas (pp) ja teraviljatooted 6-8 pp. Köögiviljad 3-5 pp ja puuviljad 2-4 pp. Piimatooted 2-4 pp ja liha-kala-muna 2- 4 pp. Suhkur, maiustused 2-4 pp ja lisatavad toidurasvad 3-5 pp. 5. Sportlase päevamenüü koostamise üldised põhimõtted.
Seda tuleb kindlasti toitumisel arvestada (1, lk 75). Vastupidavus on võime vastu seista väsimusele. Vastupidavusalade sportlastel on oluline glükogeenipoode täitumus ning energia efektiivsus (süsivesikutest või rasvadest). Sportmängudes näiteks jalgpallis ja korvpallis on tähtis vastupidavus, aga näiteks korvpallis on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77). Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83).
kui ka pikkade jõupingutustele kaasa, siiski kehtib see ainult aktiivsetele sportlastele. Koffeiin: Jõud- jõu kasutus Kirjandus on kahemõtteline kui arvestada kofeiinilisandite mõjusid jõualade sooritusel, ning täiendavad uuringud selles vallas on garanteeritud. Koffeiin ja naised Teadusuuringud, mis on käsitlenud naise kofeiini kasutust vastupidavusaladel, kõrge intensiivsusega aladel ja jõualadel, on kesised. Eriti kui võrrelda väljaandeid, mis on uurinud mehi. Anderson ja kolleegid on uurinud kofeiini mõju naissõudjatele, mõõduka ja kõrge doosiga (6 ja 9 mg / kg). Tulemused 2000 m sõudmisel: suurem annus kofeiini (9 mg/kg) põhjustas märkimisväärse aja paranemise (1,3%). Tulemuslikkus oli kõige märgatavam esimesel 500 meetril. Väiksema annusel puhul tulemus ei paranenud eriti märkimisväärselt, küigest 0,7%. Teadusuuringud, mis on seotud üksnes naistega, on piiratud
väike, vastupidi, jõutreening aitab vältida traumasid. Enamus sporditraumasid on seotud liigeste ja kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal
Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning selle tagajärjeks on kehvveresus (inimkeha vajab 1-3 mikrogrammi ööpäevas). Veel on
· Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud vastavad toidulisandid · Efektiivseimad toidulisandid jõu arendamiseks on hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA) ja kreatiin.
rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett, poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5
tõuseb järk-järgult koos kehaliste koormuste suurenemisega. Vastupidavussportlastel soovitatakse tarbida 1,2-1,4 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta ning kiirus- ja 11 jõualade sportlastel 1,4-1,7 g/kg kohta (Jalak, Ööpik, 2005). Viimati ilmunud käsitluses on öeldud, et vastupidavusalade sportlastele ülempiiriks kuni 1,5 g valke kehakaalu kg kohta ja jõualadel kuni 1,7 g/kehakaalu kg kohta. Samuti samas mainitakse, et rohkem kui 2 g/kg kohta ei tohiks ka saavutussportlased tarbida, kusjuures noored ja harrastussportlased ei peaks üldse valgulisandeid sportlike tulemuste parandamiseks kasutama (Vaher, 2011). Valkude ületarbimine nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist võib põhjustada ka valkudest tingitud allergiajuhtude sagenemist. Allergia juhtumid on tänapäeval sagenenud ka Eestis. Allergiat (sh
Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g. Kui on kasutada ka valku ja rasva, siis: (0,55*2000/4,1=268,3g kuni 0,6*2000/4,1=292,7g). 11
annaabi.ee 
