02.14 Jõud teeb tööd, kui ta paneb massi liikuma. Töö on energia muutumine ühest vormist teise. Näiteks kui inimene jalutab, siis tema jalalihased kasutavad veres olevatest ainetest saadud keemilist energiat jõu tekitamiseks. Jõud teeb tööd, sest ta paneb inimese liikuma ja suurendab tema kineetilist energiat. JÕUD, TÖÖ JA ENERGIA 10.02.14 Jõuühik on njuuton, sümbol N. Ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud 9,8 N. Tavaline automootor võib tekitada veojõu kuni 4500 N, samal ajal kui Boeing 747 "Jumbo" neli Rolls Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade.
Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada Deformatsiooni liigid: 1)Tõmme 2)Surve deformatsioon 3)Paindedeformatsioon 4)Vöäände deformatsioon 5)Nihke deformatsioon Hooke'I seadus Fe=k l Fe=elastsusjõud k-jäikus 1N÷m -deformatsiooni suurus(delta l) Fr=Fe-mg
Massiühiks SI on kilogramm(kg) ning see on tulnud prantsusmaalt Milline füüsikaline suurus iseloomustab kehade vastastikmõju. Mis on keha kiiruse muutumise (kiirenduse) tekkimise põhjus. Vastastikmõju ehk jõud peab talle mõjuma, et keha kiirus hakkaks muutuma Millest ja kuidas sõltub keha kiirendus? Sõnasta newtoni teine seadus.( valem ka). Newtoni teine seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Deffineeri jõuühik, mis on jõuühikuks ja mida tähendab? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust .Jõuühikuks nimetatakse klassikalise mehaanika jarajaks Newtonit.(1N=1kg korda 1m/s) Mis on resutantjõud ja kuidas see saavutatakse? Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib asendada selle ühe jõuga, mille mõju on sama kui kõikide mõju kokku. Teisesõnaga jõudude vektorsumma. Kui keha resultatjõud võrdub nullliga siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
mehaaniliseks tööks. Enemasti protsentides, ei saa kunagi olla 100%. =(Q1-Q2)/Q1 (-kasutegur, Q1- soojendi soojushulk, Q2-jahuti soojushulk). Ideaalse tsükliga soojusmasina kasutegur on maksimaalne võimalik: =(T1- T2)/T1 7. Newtoni III seadus 8. Tahkise ehitus MKT põhjal 9. SI jõuühik 10. Ülesanded m1v1=(m1+m2)v2; x=x0sinvt 4.5 1) vähim jaotise väärtus ajateljel on 1/3s 2) vähim jaotise väärtus hälbe teljel on 0,01m 3) võnkeamplituud on 0,04m 4) periood on 2s 5) sagedus f=1/T=1/2=0,2Hz V RÜHM 1
suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest
Jõu mõõtmiseks kasutatavat mõõteriista nimetatakse dünamomeetriks. Jõud on füüsikaline suurus. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud on vektoriaalne suurus, see tähendab, et lisaks arvulisele väärtusele on jõul ka suund. Jõu tähis on F. Jõuühik on 1 N (loe: üks njuuton) 1 N ( üks njuuton) on niisugune jõud, mis 1 sekundi jooksul muudab ühe kilogrammise massiga keha kiirust 1 m/s võrra. 2010 PTG 2 Leili Jaagant Füüsika X 3. Newtoni I seadus Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle
See näide veenab, et kehale mõjuvad võrdsed ja vastassuunalised jõud tasakaalustavad teineteist. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha nende jõudude mõjul liikuma ei hakka. Kokkuvõte Ühe keha mõju teisele kehale võib olla erineva tugevusega ja seda saab väljendada arvuliselt. Keha mõju arvuliseks väljendamiseks on kasutusele võetud jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse dünamomeetriga. Jõuühik on 1 N. Me tutvusime raskusjõuga, hõõrdejõuga ja elastsusjõuga. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus. Elastse keha kuju muutmisel tekib kehas elastsusjõud. Elastsusjõu tõttu taastub keha esialgne kuju
Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) Jõuühik on 1 N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib hõõrdumine? HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
..on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p=xgxh p = rõhk = tihedus ´g = 9,8 N/kg h = kõrgus 8) võimsus (N) Tehtud töö . A A = töö t = aeg Võimsus = töö tegemiseks kulunud aeg N=t N = võimsus Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W (vatt). 1J 1W=1s 9) töö (A) Töö = jõud x teepikkus A=Fxs A = töö F = jõud s = teepikkus Tööühik = jõuühik x teepikkuse ühik 1 J = 1 N x m 10) kineetiline energia (E) mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus E= 2 Kineetiline energia E on võrdne keha massi ja kiiruse ruudu poole korrutisega. OPTIKA EHK VALGUSÕPETUS Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Soojad valgusallikad on kehad, mis kiirgavad valgust seetõttu, et on kuumad. Samuti kiirgavad infravalgust
kindla ühikute süsteemi ühikuid. Üldkasutatavaks ühikute süsteemiks on teatavasti rahvusvaheline ühikute süsteem ehk SI-süsteem. Ülesannete lahendamisel on otstarbekas teisendada ülesande algandmetes kõik suurused omavahel sobivateks ühikuteks, enamasti SI-süsteemi ühikuteks. Mehaanika osas on põhiühikuteks pikkusühik meeter (m), ajaühik sekund (s) ja massiühik kilogramm (kg). Kõik muud ühikud, nagu näiteks kiirusühik 1 m/s, kiirendusühik 1 m/s2 , jõuühik 1N = 1 kg·m/s2 ja teised, avalduvad nende kaudu. Seda, et ühikutega tuleb hoolikalt ümber käia, selgitame antud lihtsa ülesande näitel. Olgu keha kiirus 10 m/s ja leida on vaja keha poolt kahe tunni jooksul läbitud teepikkus. Kui me nüüd teepikkuse arvutamise valemis s = v t korrutame algandmed (kiirus meetrites sekundis ja aeg tundides), saame tulemuseks s = 10 2 = 20 . Mida saadud tulemus endast kujutab, näeme siis, kui teeme arvutused koos ühikutega m m h
Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe 1°C=1 K, nullpunkt 0°C =273 K. Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at.
Mass: 1 kg ⇒ SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp ⇒ jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N ⇒ SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe ⇒ 1°C=1 K, nullpunkt ⇒ 0°C =273 K. Rõhk: 1at ⇒ Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa ⇒ Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at.
Nii saadud ühikut nimetataksegi tuletatud ühikuks. Näiteks kiiruse ühik m/s on moodustatud SI põhiühikute meeter ja sekund kaudu. Tihti tuleb tuletatud ühiku väljendus põhiühikute kaudu üsna keerukas. See valmistab korduval kirjutamisel ning rääkimisel tehnilisi raskusi. Sellepärast on paljudel ühikutel antud erinimetused ja tähistused. Kui nimetus on tuletatud teadlase nimest, siis kirjutatakse selle ühiku tähis suure algustähega. Nii on jõuühik eelpool mainitud põhiühikute kasutamisel kg*m/s 2, millele on antud nimetuseks njuuton. 14. Süsteemne ja süsteemiväline ühik Süsteemne ühik on vastava ühikute süsteemi põhi- või tuletatud ühik. Süsteemiväline ühik on ühik, mis ei kuulu vaadeldavasse ühikute süsteemi. Nii on SI põhi-, tuletatud, kord- ja osaühikud m, s, m/s, km, N, A, K jne süsteemsed ühikud. SI-välised ühikud on aga jagatud kahte rühma: üldkasutatavad ja piiratud rakendusega SI-välised ühikud. 15
MPa=10³kN/m²=N/mm²). Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm². Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm² Jõu moment 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm 1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad
annaabi.ee 
