kõigis zanrites, Teine suur novaator 20. Saj klaverimuusikas, 5Klaverikontserti(,,Sarkasmid") 8 ooperit(,,Sõda ja Rahu" , ,,Armastus kolme apelsiini vastu" , ,,Romeo ja Julia") 7 sümfooniat(,,Sküüdi süit") Dimitri Sostakovits(1906-1975) Õppis klaverit ja kompositsiooni Petr. Konservt. On olnud Leningradi ja Moskva konservat. õppejõud, 20 saj väjapaistvamaid sümfoniste, 15 sümfooniat(,,Leningraadi sümfoonia") 2ooperit(,,Nina" , ,,Katerina Izmailova"). Tema kammermuusika tähtteosed on 15 keelpillikvartetti, klaverimuusikas on antoloogilise tähtsusega suurtsükkel ,,24 prelüüdi ja fuugat" On kirjutanud kooripoeeme, laule ja filmimuusikat.
Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg". 2ooperit "Katerina Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal. "Kuningas Lear", "Kohtumine Elbel", "Berliini langemine". Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a.
Sostakovits on üks 20. sajandi väljapaistvamaid sümfoniste ning selles osas on teda võrreldud Mahleriga. Tema loomingu kaalukaim osa on 15 sümfooniat, kuid sümfooniline mõtlemine on kandunud ka teistesse zanridesse, näiteks instrumentaalkontsertidesse ja kammermuusikasse. Sümfooniatest on enim mängitud 5., 7., ,,Leningradi sümfoonia", 10. . Sostakovits on kirjutanud 2 ooperit ,,Nina" ja ,,Katerina Izmailova". Kammermuusika tähtteosed on tema 15 keelpillikvartetti, millest eriti ekspressiivsete väljendusjõuliste kujundite poolest tõuseb esile 8. kvartett. Klaverimuusikas on antoloogilise tähendusega suurtsükkel ,,24 prelüüdi ja fuugat". Sostakovits on kirjutanud ka kooripoeeme ja laule ning filmimuusikat.
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada.
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel.
lahkuda ei lubatud b. Neoklassitsism c. Klaverimängustiili isel kiire tempo, rütmiline aktiivsus löökpianism d. 5 klaverikontserti; 7 sümfooniat e. Lavamuusika ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", ballett ,,Romeo ja Julia" 30. Dmitri Sostakovits a. Klaver ja kompositsioon b. Iroonia, satiir, grotesk c. 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 ooperit "Nina" ja "Kateriina Izmailova" 31. Carl Orff a. Saksa helilooja, dirigent, muusikapedagoogia edendaja b. Lihtsad meloodiad, asteetlik orkestratsioon, vanamuusikast inspireeritud vaimsus c. Pea tervenisti lavalised suurvormid d. Uus lavateose tüüp: Lavaline kantaat - Ühendab oratooriumi, kantaadi, ooperi, draamaetenduse jooned, koorid ühehäälsed. Tähtsus sõnal ja sõna rütmil e. Triloogia "Triumfid" "Carmina Burana", "Catudi Carmino", "Aphrodite triumf" 32. Oliver Messiaen a
1906-1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. 7 Muusikat loonud väga paljudes zanrites: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova. Sostakovitsit peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin). Astus 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa Sostakovitsi loomingus on tema 15 sümfooniat. Mitteprofessionaalsele kuulajale on Sostakovitsi sümfooniline muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Käsitleb keerulisi probleeme. Teemadeks inimese
Sarnaselt Mahlerile kasutas ka Šostakovitš oma sümfooniates mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama. Loominguline käekiri pole Šostakovitšil üheselt määratletav, kõige lähemal seisab see neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida helilooja küll mõnevõrra muudab ja laiendab. Šostakovitšit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis
· Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm Eestis registreeritud erakonnad · Eesti Iseseisvuspartei Sven Sildnik · Eesti Keskerakond Jüri Ratas · Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mart Helme · Eesti Uhendatud Vasakpartei Valev Kald · Eesti Reformierakond Kaja Kallas · Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Rein Koch · Eesti Vabaerakond Andres Herkel · Erakond Eestimaa Rohelised Züleyxa Izmailova · Isamaa Erakond Helir-Valdor Seeder · Rahva Uhtsuse Erakond Paavo Raudsepp · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Jevgeni Ossinovski Sõltumatu kohus · Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel · Oigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) · Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve;
Oma esimese ooperi „Nina“ (Nikolai Gogoli süžee), kirjutas Šostakovitš 1928. a., mis tekitas pärast esmalavastust tormilisi diskussioone. Lugu ise on kantud absurdihuumorist. Tegevus toimub 19. saj. Venemaal. Ooperis lähtub Šostakoviš pigem numbriaariast, kui muusikadraamast. Olulisel kohal orkestratsioon. On löökpillid ja balalaikad. Ooper pidas Leningradis vastu 16 etendust ning võeti siis liiga skandaalsena mängukavast maha. Š oli ka II ooper, 1934. a. valminud „Katerina Izmailova“ 9. Ekspressionismi jätkumine 1920. ja 1930. aastatel. Berg. “Wozzeck”. “Lulu”. Alban Berg (1885–1935) Viin Schönbergi õpilane Teda võib pidada üheks enammängitud oopeiheliloojaks 20. sajandil. Bergi esimene kirg kunsti vallas oli kirjandus (sarnaselt Schumanniga). Mõlemate heliloojate isad olid raamatukaupmehed ja kirjastajad. Bergil oli hea teatritaju, ta teadis, mis laval mõjub, mis mitte. Berg alustas laulužanriga.
contradictory when reading his statement: I have said earlier and obviously remain to reiterate that opera and operatic expression both in the music and in the presentation of the singers are unpleasant for me. Quite strange indeed but just this has compelled me to compose opera.1 Kangro follows what may be referred to as the Twentieth century opera style, the spiritual atmosphere is close to Expressionism. We can perceive visionary shadows of Pierrot Lunaire, Wozzeck, Katerina Izmailova… The central work is Ohver (Sacrifice, after a story by Alexei Nikolaevich Tolstoy, staged in the Estonia Theatre in 1981), showing the strenuous atmosphere, distress, shallowness, rudeness, open amorality together with the stupid pretentiousness of diverse personages in the new Russian communist society. The composer was firmly rooted in popular music, be it an Estonian village tune or something from the pop charts. He wanted to be accepted by everyman. Kangro’s
annaabi.ee 
