Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ. Maasikat paljundatakse tütartaimedega. Maasikas õitseb [?]
Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel põõsastele puutuhka, pritsida põõsaid kevadel kaltsineeritud sooda või lahjendatud virtsaga. Sõstra-klaastiiva ja sõstra-nõvakoi kahjustuse korral tuleb kahjustatud oksad põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga. Umbrohtumuse vähendamine Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku
Masinkorje • Suuremad istandused, alates 4050 ha • Põõsad istutatud tihedamalt • Tuleb valida välja masinkorjeks sobivad sordid • Eestis kasutusel masinkombainid Joonas ja Joanna 3 (2) (3) 10 Joonas • Koristab keskmiselt 2,2...4,0 t marju päevas • Ühetöökäiguga koristab kogu põõsarea • Tõõjõudlus suur tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,250,5 t marju. Vaja 2 abitäälist kastide vahetamisel kombainil • Kui saagikus hea, siis tuleb kombainiga koristamine tunduvalt odavam (4) 11 Joonas (5) 12 Joanna 3 • Järelveetav korjemasin • Ühe töökäiguga koristab pool põõsast • Töö kvaliteet parem kui Joonasel
-6. aastal, punasel sõstral 8-10. aastal. 8. Saagi koristamine Aeg – karusmari tehnilises küpsuses juuli alguses, mustsõstar juuli/2-3 (variseb kergesti), punane sõstar juuli/3. Taara – madalad mini-kastid (600x400x125). Mahutavad 8-10 kg. Tööjõudlus käsitsi korjates – musti sõstraid 1,8-2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0-3,7 kg/h. Tööjõudlus masinaga Joonas koristades – tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,25-0,5 tonni marju. Masinal töötab peale kombaineri 2 abitöölist kastide vahetamisel. Nõuded masinkoristuseks sobivale istandikule: Sobiv sort (püstised sitked oksad, üheaegselt valmivad ja tugevad marjad) Tihendatud asetus Põõsa alus kitsas (20-30 cm) Põõsas hõre, kuivanud ja ristunud oksteta Maapind tasane ja vallideta, rohi niidetud
koorepragudesse kokku kuni 60 muna. Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla Kahe aasta jooksul üks põlvkond Tõrje: kahjustatud oksad lõigake altpoolt kahjustuskohta sõstra õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja ning põletage. Seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadisel harvenduslõikusel lõigake välja kõik üle viie aasta vanad oksad. Lisaks võib istandikku pritsida enne pungade puhkemist pritsida NeemAzal-iga Karusmarja-jahukaste – Sphaerotheca mors-uvae Kahjustab lehti, marju, võrseid. Tunnused: algul jahujad laigud sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad. Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud
http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones kasvatatud taimed vajavad enne avamaale istutamist karastamist ja kasvukohale istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist. Septembris enam ei ole soovitatav istandikku rajada, kuna oht talvekahjustusteks on sel juhul suurem. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kolm- või nelinurksed kileaugud võib lõigata noaga ja suurema istanduse puhul pikema varre otsa konstrueeritud lõikuriga. Lõigatakse jaheda ilmaga, sest palavaga on kile veniv. Hiljem, kui taimed on suuremad, võib kileauku laiendada. Taimede vahekauguseks peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse natuke sügavamale, kui
Istutamine Istandiku rajamisel võib kasutada üheaastasi kassetitaimi, kaheaastasi potitaimi või kilerullides juurdunud taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse need 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale pärast öökülmade ohu möödumist. Mullapalliga taimi võib istutada vegetatsiooniperioodi jooksul. Septembris ei ole enam soovitatav istandikku rajada, sest siis on suurem on talvekahjustusteks. Enne istutamist tehakse kindlaks, kas muld pole liiga kuiv. Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma
Esimesel aastal peale istutamist antakse kevadel vaid pealtväetisena lämmastikku. Alates teisest kasvuaastast antakse lämmastikväetised kahes osas: kevadel ja peale õitsemist. PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K. 2…3 järgnevat aastat antakse vaid lämmastikku 7…8 g/m2. Kandeealist istandikku väetatakse alljärgnevalt: 8…10 g N, 4…5 g P ja 12…16 g K ruutmeetrile. Lämmastikväetise võib asendada kõdusõnniku, komposti või lahjendatud virtsa ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb
︎Keeldu tuleb austada! Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehtinud aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel. ︎Nüüd: võib olla ka öisel ajal, va looduskaitse all oleval territooriumil kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. ︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis.
Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võib eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehti aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel (asjaõigusseadus). Lõket võib süüdata ainult maaomaniku loal, välja arvatud ettevalmistatud ja viidaga tähistatud lõkkekohas (metsaseadus). Maaomanik peab võimaldama minna mööda kohalike tavade kohaselt väljakujunenud jalgradu supluskohta ning loodus- ja muinsuskaitse objektide juurde (asjaõigus- seadus). Kellegi õuemaale, aeda, istandikku jm võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks jne (asjaõigus- seadus). Loodust ei tohi risustada (metsaseadus). Avalikuks kasutamiseks lubatud veekogude nimistu on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega (Riigi Teataja I 1996, 58, 1090). Nimetatud veekogud on võrdsus-tatud avalike teedega (asjaõigusseadus). Neid, kes rikuvad seadusega sätestatud korda, ootab karistus. Omanikule tekitatud
olime ära söönud ja sellest koleda kõhuvalu saanud. Arvasime, et valu kätte sureme, aga ei surnud. See oli kõige seedimatum saepuru maa peal; Tom ütles seda-sama. Niisiis, nagu ütlesin, oli kogu töö lõpuks tehtud; ja me olime kõik koledal kombel väsinud, kõige rohkem Jim. Vana peremees oli paar korda kirjut anud Orleansi lähedal elavale istanduse omanikule, et ta tuleks ja oma põgenenud neegri ära viiks; aga ei saanud vastust, sest sihukest istandikku polnud olemaski. Ta arvas siis, et paneb Jimi kohta kuulutuse St. Louisi ja New Orleansi lehtedesse. Kui ta St. Louisi omi mainis, käisid mul külmad judinad üle selja ja ma taipasin, et enam ei või- 471 nud aega viita. Tom ütles siis, et nüüd tuleb «annoniim-kiri» kirjutada. «Mis see on?» küsisin ma. «Hoiatus, et midagi on tulemas. Mõnikord tehakse seda nii, teinekord teisiti. Kuid alati on keegi nuuskuriks ja annab kindluseülemale teateid
annaabi.ee 
