a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet
5. Millest koosneb termomeeter?
a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist
6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat.
a. -273C=0K
b. 0C=273K
c. 100C=373K
7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa)
a. 1 at = 101,3 kPa
8. Mis on tsüklon ja antitsüklon?
a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond
b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond
9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised?
a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril
b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul
c. Isohoorline-
10. Teada nelja soojushulga valemit
a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m
b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm
c. Kütuse põlemisel Q=qm
11. Sõnasta termodünaamika I ja II prinstiip.
a. Esimene U=A+Q
i. Q>O
ii. Q
= p*M/R*T M molekulmass. Isohoorilised protsessid (V=const.) : p*V=m/ *R*T | (:) p2*V=m/*R*T2 p1/p2 = T1/T2 Tulemusest näeme, et isohoorilise protsessi puhul on rõhk võrdeline temperatuuriga: jäval ruumalal suureneb kõikide gaaside rõhk ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri tõusu ühe ühiku võrra, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mis tal oli 00C juures. (rõhu termiline tegur) Isotermilised protsessid (T=const) : Neid uurisid inglane Robert Boyle ja prantslane Jean Marie Mariotte. Temperatuur saab olla konstantne ainult siis, kui süsteem on soojusvahetuses mindi väga suure süsteemiga termostaadiga. Protessid peavad kulgema väga aeglaselt. Jääval temperatuuril on V püsisuurus. p1 *V1/p2*V2 = 1 Isobaarilised protsessid (p=const) : Neid uuris prantsuse füüsik Gay-Lussac, leides, et jääval rõhul on antud gaasihulga ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga
9. Kuidas on suunatud kiirenduse ja kiiruse vektorid ühtlasel ringjoonelisel liikumisel? Sellisel liikumisel on kiiruse vektor suunatud mööda puutujat. Kuna kiiruse suund muutub siis eksisteerib sellisel liikumisel ka kiirendus: 10. Mis on termodünaamika? Teooria mida kasutatakse soojusnähtuste kirjeldamiseks. Kasutatakse makroparameetreid: Rõhk, ruumala, temperatuur, soojushulk jne. 11. Kolm gaaside seadust. 1) Boyle-Mariotte'I seadus: Isotermilised protsessid on antud gaasihulga rõhus ja ruumala korrrutis jäävsuurus Isotermiline protsess on jäävalt temperatuurile toimuv protsess. 2) Gay-Lussacy seadus: Isobaarilisel protsessil on antud gaasihulga, ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12
molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja uuritakse miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra Üldistus Mendelejev-Clapeyroni võrrand e universaalne gaasi seadus Valem: m- gaasi mass ..
· Ühendusseadised, mida saab eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata üksnes ühelt poolt (s.t ilma et neid peaks käsitsema koosteelementide mõlemalt poolelt), ei ole käesoleva märkuse punkti a alusel lubatud. Sellised ühendusseadised on näiteks laiendatavad needid, pimeneedid ja muud sarnased seadised. · Eespool kirjeldatud ühendamismeetodid kehtivad selliste sihtotstarbeliste veoautode suhtes, nagu näiteks isotermilised-, külmutus- ja paakautod, kui need on vastavuses tehniliste nõuetega, millele sellised sõidukid peavad nende kasutust silmas pidades vastama. Kui tehnilistel põhjustel ei ole koosteelemente võimalik kinnitada käesoleva märkuse punktis a kirjeldatud viisil, võib koosteelemendid ühendada käesoleva märkuse punktis c nimetatud seadiste abil, tingimusel et siseseinal kasutatud seadistele ei pääse väljastpoolt ligi.
Põlevkivi tohusemat kasutust põlevkivijaamade uuendamise teel. Põlevkivi tootmise laiendamist. Taastuvate energiavarude rakendamist EL kehtestatud eesmärkidel. Tuule- ja hüdrojaamade juurdeehitamine. Küttepuidu kasutamine elektrienergia tootmiseks. Hoonete soojusisolatsiooni parandamist küttekulude vähendamise eesmärgil.Vähese energiamahukuse (nt teaduspohiste)tööstusharude laiendmine. 2.Millised protsessid on esitatud graafikutel. Millised nendest on isoprotsessid? Isotermilised, isohoorilised,isobaarilased,adiabaatilised. Gaasidel on 3 termodünaamilist parameetrit= rõhk,ruumala,temperatuur. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus uks neist parameetritest jääb konstantseks. PILET14 1.Mis on energia, millised on energia liigid? Energia on keha võime teha tööd.Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.Energia liigid: *Mehaaniline energia (Kineetiline energia, potentsiaalne energia)
o Temperatuur (T) o Rõhk (P) o Ruumala (V) o Ainehulk (n) o Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on tegemist isoprotsessiga. · Protsessid: o P=konst isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid o V=konst isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid o T=konst isotermilised protsessid o Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega · Termodünaamika põhimõistest on töö. · Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia · Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa. · Termodünaamika I seadus:
1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne Ettevõte X on vanim Eestis tegutsevaid logistika- ja transpordiettevõtteid, mis on oma põhitegevuses orienteeritud maanteevedudele kohalikul turul. Kliente teenindavad ca 200 veokit: tent- ja külmutuspoolhaagised, tavalised ning jahutus/ külmutusagregaadiga varustatud isotermilised furgoonid ning tsistern-/paakautod, milledel on lai kandejõu ja kubatuuri skaala. Varuautod on valmis 24 tundi ööpäevas ning vajadusel suurendatakse nende arvu. Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad klientidel jälgida nendele määratud autosid internetis reaalajas. Lisaks tavakaupade veole, on spetsialiseeritud nii temperatuurireziimiga kaupade vedudele, puistekauba (loomasööt, mootorikütused) kui ka elusloomade veole. Suurema osa
ARK ülevaatuspunktides. Rahvusvahelistel vedudel kasutatakse erinevaid veoki kombinatsioone, millest levinumad on: Sadulveok koos poolhaagisega [6]. 2.5 Sadulveok koos poolhaagisega Sadulveok on tavaliselt sillakombinatsiooniga 4x2 ja poolhaagis 3-sillaline (vaata Pilt 2). Selline kombinatsioon on mõeldud täismassile 40 tonni, mis kehtib enamikes Euroopa riikides. Poolhaagistest on kasutusel alumiiniumportedega tenthaagised, " curtain slider" ilma portedeta lükandtenthaagis, isotermilised külmutushaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised ja tsisternhaagised. Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda erinevateks mudeliteks, olenevalt töö iseloomule [6]. 6 ARK- Auto Registri keskus Sergei Kulakov 7 TTK TLI-11 3.12.2012
(8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. *Püsivad rõhul P=konstant- isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid. *Püsival ruumalal V=konstant- isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid. *Püsival temperatuuril T=konstant- isotermilised protsessid. *Entalpia. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. See on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: H = U + P*V Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Mõõtühik dzaul. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. *Soojusmahtuvus. Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik
Kui laseme n moolil ideaalgaasil isotermiliselt paisuda ruumalast V1 kuni V2, siis selle entroopia kasvab kui S = n R ln V2/V1 gaasi isotermilisel paisumisel selle entroopia kasvab Kui surume n mooli ideaalgaasi isotermiliselt kokku rõhult P1 rõhuni P2, siis selle entroopia kahaneb kui: S = nR ln P1/P2 gaasi isotermilisel kokkusurumisel selle entroopia kahaneb NÄIDISÜL! Faasiüleminekute entroopiamuutused. Aine entroopia kasvad, kui ta sulab või aurustub. Sulamine ja keemine on isotermilised protsessid. Aurustumisentroopia Saur on entroopiamuut 1 mol antud aine aurustumisel: Saur = Haur/Taur Analoogselt, aine sulamisentroopia Ssul on Ssul = Hsul/Tsul Entroopia nullpunkt. Selle määratleb termodünaamika III seadus: kõikide ideaalsete kristallide entroopia läheneb nullile, kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile. Statistiline entroopia. Iga molekuli paigutus aines on erinev mikroolek. Sama energia korral võimalike erinevate mikroolekute arv on W
süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte
süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte
U=q+w U siseenergia muutus q süsteemile antav soojushulk w töö 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. P=konst isobaarilised protsessid, atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konst isokoorilised protsessid, hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konst isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad: T , P , V Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =d U w = d U + pdV Kui ruumala ei muutu, siis p d V =0 q V = d U Kuna U on olekufunktsioon, siis q V = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal.
Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2 Külmkonteinerid võivad olla isotermilised või statsionaarse külmutusseadmega. Meritsi veoks isotermilised konteinerid hästi ei sobi, sest reisi pikkus koos lastimise-lossimisega ületab tavaliselt aja, mille jooksul on võimalik tagada konteineris püsiv temperatuur. Meritsi veoks sobivad statsionaarse külmutusseadmega konteinerid. Külmutusseadmete käitamiseks kasutatakse sisepõlemis- või elektrimootoreid. Külmkonteinerite külmutusseadmed töötavad täielikult automaatreziimilKonteinerlaevad on reeglina
eelis tenthaagise ees. Kauba laadimisel kinnisesse haagisesse kasutatakse selle tagumist või külgmist ust. Kinnised poolhaagised jaotatakse nelja põhirühma: • poolhaagised, millel puuduvad termoisolatsioon ja termoseadmed • soojustatud (isotermilised) poolhaagised, mida kasutatakse toiduainete veoks • külmutuspoolhaagised, mida kasutatakse külmutatud toiduainete (liha, kala jne) veoks • termohaagised, mis võimaldavad hoida külmal ajal lastiruumis plusstemperatuuri, sõltumata välistemperatuurist külmkapi režiimi või külmutusrežiimi.
annaabi.ee 
