Aglutinatsioon, nt edetabeli(om) + s (lõpp), inimese(om) + ed (lõpp). Analüütiline väljendusviis, nt on avaldatud, kõige õnnelikumad. Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust? Aglutinatsioon
ebatiheduste· piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega· antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi. Füüsikaliste
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism.
Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral ) . Juhtides saab nende laengukandjate likumapanemise teel tekitada elektrivoolu . Dielektikud on ained , milles vabade laengukandjate arv on aatomite arvust palju (üle miljandri korra ) väiksem . Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool
Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E=
Need on keeled, milles on väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Polüsünteetilises keeles ei ole sõna ja lause vahe järelikult sugugi selge. Inkorporatsioon - leksikaalsete morfeemide ühendamisega (eriti seoses muutmisega). Selline ühendamine on tavaliselt seotud adverbiaalide ja objektidega. Keelte klassikaline morfoloogilis-tüpoloogiline jaotamine isoleerivateks, aglutineerivateks, fusiivseteks ja polüsünteetilisteks keelteks ei kehti tänapäeval enam nii üheselt. Vähesed keeled kuuluvad puhtalt ühte tüüpi. Tänapäeval (Comrie 1989) ollakse seisukohal, et ühe nelikjaotuse asemel on kaks sõltumatut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat, süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses
katastroofilise ulatuseni toimuma juba mõnekümne tuhande aastaga, Päikesesüsteem on aga püsinud miljardeid aastaid. Kust tuleb selline äärmine stabiilsus? Tekib küsimus, kas ei või süsteemi dünaamikal olla selliseid aspekte, mis iseloomustavad süsteemi käitumist kui tahes pika aja vältel ning mille leidmiseks pole vaja tohutuid arvutusi. Sellised suurused on tõepoolest olemas, neid nimetatakse kas jäävusseadusteks või siis üldisemalt isoleerivateks liikumisintegraalideks. Alati kehtib impulsimomendi ja energia jäävus. Vastavad suurused on küllalt lihtsad avaldised planeetide koordinaatidest ja kiirustest ning ükskõik kui kaua ja keeruliselt planeedisüsteem ka tiirleks, võime olla kindlad, et nende avaldiste väärtused ei muutu. Need jäävusseadused välistavad näiteks võimaluse, et kõik planeedid hakkaksid tiirlemisel Päikesele lähenema või vastupidi -- Päikesest eemalduma.
Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend
Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt. seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje abil), sünteetilisteks (sõnad koosnevad tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest) ja polüsünteetilisteks keelteks ( ühes sõnas võib olla väga palju morfeeme; ei tehta vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel) , aglutineerivateks (morfeemid ise ei muutu ja neist igaühel säilib üks kindel tähendus, Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel
Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks Trabeekulite või septide vahele jääb parenhüüm – organi spetsiifilist põhifunktsiooni kandvate rakkude kogum Mõnede organite parenhüümis eristuvad omavahel perifeersemad ja tsentraalsemad osad koor ja säsi Põrna parenhüümi nimetatakse publiks, milles eristatakse valget pulpi ja punast pulpi Kompaktse elundina võib vaadelda ka aju, kus eristatakse hallainet ja valgeainet
• Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt. • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi,