okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid: · islandi käokõrv (Cetraria islandica) ravitee, preparaadid "Islamint", "Islamoos" · habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3. Toit ja loomasööt samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega samblikud on söödavad, kuid nende toiteväärtus on madal
- kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult
) Mitt. 11. harilik lehviksammal (Ptelium crista-castrensis) (Hedw.) De Not. 12. niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) (Hedw.) Warnst. Sgk: tähtsamblalised (Mniaceae) 13. mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) (Hedw.) T. J. Kop. 14. lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) (Hedw.) T. Kop. Sgk: tutikulised (Orthotrichaceae) 15. tüvetutik (Orthotrichum speciosum) Nees Sgk: lapiksamblikulised (Parmeliaceae) 16. islandi samblik (Cetraria islandica) (L.) Ach. 17. harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) (L.) Nyl. 18. vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23
harudest koosnev tallus moodustav iseloomulikke kuplitaolisi põõsakesi. 9 · Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) erineb teistest tavalistest põdrasamblikest talluse värvi poolest: usiinhappe puudumise tõttu pole tallus kahvatukollase tooniga, vaid on selgelt hall, tihti sinaka varjundiga.Tippharud on pruunid, enam vähem ühes suunas alla käändunud. · Islandi käokõrv (Cetraria islandica) kergesti äratuntav tänu oma pruunile põõsasjale tallusele, püstisele kasvule ja võrdlemisi kitsastele lapikutele harudele. Harude üla ja alapool on enam vähem ühtlaselt pruunid või on alapool heledam. 5.5 Järeldused tehtud uurimustööst. Harku järve mets on väga saastunud võrreldes Änglema rabaga. Änglema rabas oli mitmeid põõsaslikke samblikke ning palju rohkem samblikke liike, kui Harku järve metsas
esikohal. Paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga. Eriti liigirohke ja arvukas on perekond Anabaena Peipsi Suurjärves. Ohtralt esineb ka väga väikestest rakkudest koosnevad kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton
Tänapäeval valmistatakse põdrasamblikku jõulukaunistuste ning kalmistupärgade valmistamisel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 184) 7 Evelin, L. (2008). Alpi põdrasamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Alpi_p%C3%B5drasamblik 8 Islandi käokõrv Cetraria islandica Kirjeldus Põõsasjas tallus, tavaliselt 3-6 cm, harva kuni 10 cm kõrgune, hele- kuni tumepruun, alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest
Sümbioos toob enamasti kaasa oblikatoorse kahe partneri ühenduse kuid samblikel esineva tsüklilise sümbioosi puhul partnerite kombinatsioon luuakse idanemise staadiumis või levistes uuesti Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: põõsasjas, lehtjas ja koorikjas tallus. Põõsasjas tallus–püstine või rippuv, jagunenud lintjateks, pulkjateks või niitjateks harudeks; radiaalsümmetrilise või dorsiventraalse ehitusega ............. NT ISLANDI KÄOKÕRV (CETRARIA ISLANDICA), PÕDRASAMBLIKUD Lehtjas tallus–lamendunud, servades jagunenud hõlmadeks; dorsiventraalse (erikülgse) ehitusega. ................ NT HARILIK SEINAKORP, ROSETTSAMBLIK Koorikjas tallus–substraadile liibunud sile, pulbriline või pragunev koorik......NT KIRISAMBLIK Tähtsus - ravimid, loomasööt, parfümeeriatööstus, värvaine allikas. RAVIMID – sisaldavad antibiootilisi aineid -islandi käokõrv (Cetraria islandica) –> ravitee, preparaadid “Islamint”, “Islamoos”
vähe, sest varuainete kogumine on raskendatud. Esineb vivipaariat (sigipungade teket emataimel). Samblad suudavad maapinnalähedast soojust ja niiskust eriti hästi ära kasutada. Samblad loovad soodsa mikrokeskkonna ka kõrgematele taimedele ja põõsassamblikele. Sügavama lumikattega aladel on samblikest iseloomulikumad põdrasamblikud (Cladonia), mis õigustavad oma nime põhjapõtrade talvesöödana, õhemat lumevaipa vajavad käokõrvad, nii pruunid (Cetraria islandica, C. delisei) kui ka kreemikasvalged (C. nivalis, C. cucullata), ja narmassamblikud (Alectoria). Kõige tuulisematel kohtadel suudavad vastu panna vaid kooriksamblikud ja usjad tamnooliad (Thamnolia) LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren.
Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a. Leidub loomi, kes on n-ö „bioloogiliselt surematud“ ehkki nad on siiski surelikud (nt hüdra, loimur, lobster, kilpkonn Terrapene carlina, merisiilik Strongylocentrotus franciscanus, karp Arctica islandica, meduus Turritopsis dohrnii) Vananemise kiirus on erinev: India elevant sünnib peale 21 kuud ning suguküps 13-aastaselt, koduhiir aga suguküps 2-3 kuuselt. Geenid Peamised pikaealisusega, vananemisega ja selle vältimisega seotud
(Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le.
annaabi.ee 
