Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige - Isidor Gukovski Kesktäitevkomitee liige - Adolf Joffe Lepingu tagajärjed Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure(juriidiliselt e. seaduslikult). Loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad.
Monarhia kaotamine Liigne terror Feodaalkorra hävimine Mõistuse kultus Vabariigi loomine Uus ajaarvamine Inimesed võrdseks seaduse ees Eraomandi puutumatus Rahvustunde tõus 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas. Kuulsamaid revolutsionääre. Georges Jacques Danton Sai tuntuks hea kõnemehena.Aktiivne Jakobiinide Klubi liige.Nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoidub kõrvale isamaa kaitsmisest. Maximillien Marie Isidor de Robespierre (6. mai 1758 28. juuli 1794) Temast sai jakobiinide võimuletuleku järel Rahvapäästekomitee liider. "Isamaa jaoks pole tehtud küllalt, kui pole tehtud kõik." Jean Paul Marat (24. mai 1743 Boudry 13. juuli 1793 Pariis) Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit. Emmanuel-Joseph Sieyès (3
deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks. Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. 1793
Vahetuslaps" Christine Nöstlinger Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier (Waldi) on tavaline 13 aastane koolipoiss, kellel on 15. aastane õde Sibylle, kes on väga nutikas ja pedandist ema, kes alati tänitab Ewaldi hinnete kallal ning käib õpetajatelt talle paremaid hindeid nurumas. Ja nii ka ühel päeval nägi Waldi, et ema nurub inglise keele õpetaja käest rahuldava asemel head ning õpetaja ei hakanud tegema Ewaldi emale karuteenet ja pani ikkagi rahuldava. Kodus
novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse.``
olevad väed, et need vajadusel Vene valgete vastu saata. Nii olid loodud rahvusvahelised eeldused rahukõneluste alustamiseks. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919. Sellest võtsid osa Eesti rahudelegatsiooni koosseisu kuuluvad esimees Jaan Poska ning liikmed Jaan Soots, Mait Püüman, Ants Piip ja Julius Seljamaa; Vene poolt esindas Leonid Krassin, keda aga detsembris asendas Adolf Joffe, ning Isidor Gukovski. Samuti kuulus mõlemasse delegatsiooni hulk kindraleid, eksperte ja tehnilisi töötajaid. Rahukõnelused jagunesid suures osas kahte etappi. Esimeses neist - detsembris 1919 - oli peamiseks eesmärgiks vastastikune sõjategevuse lõpetamine, vaherahu sõlmimine ja diskussioon Eesti iseseisvuse tunnustamise, riigipiiride määramise ning sõjaliste tagatiste üle. Kõneluste teine pool, mis leidis aset jaanuaris 1920, koosnes peamiselt majanduslikest küsimustest
enamus juute (ligi 4000) Venemaale. Hinnanguliselt jäi toona Eestisse umbes 1000 juuti. Kahjuks kartsid paljud juudid kommuniste rohkem kui natse ja ei sõitnud Nõukogude tagalasse. Kardeti küll getosse sulgemist, kuid keegi ei uskunud, et neid hakatakse tapma. 1942. aasta veebruaris raporteeriti Hitlerile, et Eesti on Judenfrei st juutidest vaba. Tegelikult suutsid mõned juudid sõprade abiga sõja üle elada. Peterburi Ülikooli professori Isidor Levini päästjad olid Eha ja Uku Masing, viimase auks kasvab Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi memoriaali pargis nimeline puu. Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades
auto mustaplüüsilisele põrandale. Ma piilusin vargsi, aga väga uudishimulikult ema poole. Meie autot seestpoolt absoluutses puhtuses hoida on üks meie perekonna ülimatest seadustest. Igasugune patustamine selle vastu, kas minu või mu õe poolt, kutsus seni ikka ema lõpmatult pikka ja ägedat riidlemist esile. Aga nüüd naeratas ema ikka veel. Ainult pisut tardununa tundus see naeratus. Tegelased Ewald Leonhard Stefan Isidor Ewaldi õde Sybille Ewaldi ema Ewaldi isa Tom Jasper Mary Peter Märra Goldener Proua Pickpeer Kokkuvõte Alguses oli see väga väga igav raamat, aga pärast poole loo arenedes läks raamat paremaks. Kokkuvõttes mulle isegi natuke meeldis see raamat. Autorist Christine Nöstlinger (sünd. 1935 Viinis) on tuntud, armastatud ja paljuloetud laste- ja
võib küll tunduda naljakana, kuid tol ajal oli see täiesti normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses.Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega. Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai
normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses. Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega. Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. 1793. aastal mõistis vabariik tema üle kohut ning ta giljotineeriti koos tema naisega. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta isa, Francois Robespierre, võrgutas ära Jacqueline-Marguerite Carraut, mille tulemusena Robespierre sündiski. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. 1780
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja
1931 Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku. 1931 Pauli ennustab neutriino olemasolu. 1931 Van de Graff valmistab elektrostaatilise aatomilõhustaja (tänapäeva kiirendite eellane). 1931 Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne. 1932 James Chadwick avastab neutroni. 1932 Carl David Anderson avastab positroni. 1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel.
SEMINAR I Teemad: Esitamise aeg: 26.02.2020 kell 17.00 ● Sugulus ja hõimlus ● Vanemate kindlaksmääramine 1. Kaasus “Kes on kes?” Mart (M) ja Niina (N) on abielus, neil on tütar Täheke (T). Mardi vanemad on Marta-Elli (ME) ja Margus-Int (MI). Mardi ämma nimi on Nataly-Emilia (NE) ja äia nimi Nathan-Isidor (NI). Mardi venna Vaabiani (V) poja nimi on Prometheus (P). Niina õe nimi on Õie (Õ). Täheke on abielus Valteriga (VM). Mardi ja Niina lapselapse nimi on Laura-Lota (LL), tema isa ei ole tema ema abikaasa, vaid ema juhututtav Juhan (J). 1. Kes on kelle sugulane? 1.1. Kes on Tähekese ülenejad sugulased? Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 80 lg 1 järgi Tähekese ülenejad sugulased
annaabi.ee 
