Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks ning nende isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemiseni
Mitmeseemnelised-kaun-hernes kõder-kapsas kupar-moon üheseemnelised-pähkel-sarapuu tõru-tamm seemnis-päevalill teris-rukis 14. Kuidas levivad viljad tuule abil, too näiteid. Lennukarvadega-võilill tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17. Kuidas levitab seemneid inimene, too näiteid. Teadlik levitamine-porgand,hernes,kapsas juhuslik-rakvere raibe 18. Millistest osadest koosneb seeme, mis millest areneb? Seemnekest-kaitseb seemet seemnepilu-vesi läheb seemnesse idujuur-areneb taime juur iduvars- kasvab üles ja tõstab idupunga üles idulehed-toiduvarud paiknevad seal 19. Kuidas jaotatakse taimi seemneehituse järgi? Too näiteid.
Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor. Autohooria- iselevi, anemohooria tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi. Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad alguse lisa juured ja pungad. Tugor-rakkude siserõhk. Ksüleem/puiduosa: tõusev vool, mineraalainete transpor(sh. vesi), varuainete säilit. toestamine. Koosneb: Trahheiidid-prosenhüümsed, tippudest ahenenud, surnud. trahheed- trahheiididest täiuslikumad. Puidu Põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega
Mik- rokôvadus on maksimaalne stehhiomeetrilise koostisega karbiidis ja väheneb süsiniku o sisalduse vähenedes. Mikrokôvadus sôltub ka temperatuurist. Kuni 800 C-ni tempera- tuuri tôustes mikrokôvadus väheneb lineaarselt ja seejärel väheneb järsult. Sama seaduspärasus on kehtiv ka kôvaduse kohta, mille langus on veelgi kiirem. Vähemkasutamist on leidnud titaankarbiidi saamiseks kôrgtemperatuuriline iselevi protsess (self-propagated high-temperature synthesis SHS). 1967 aastal avastatud meetod keemiliste ühendite, sealhulgas ka TiC saamiseks kôrgtemperatuurilise iselevi protsessi teel seisneb keemiliste ühendite tekkimises lähtekomponentide sünteesil 13 ühendi moodustumise tekkesoojuse ärakasutamise teel. Sünteesil eraldub palju soojust, mis toidab reaktsiooni. Ti + C TiC + Q
Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul
kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul
Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi,
Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon
Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 33. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi – enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi – väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi – Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult
Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 43 53. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade
järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 53. Viljade levimise viisid. 1) iselevi- positiivne nähtus (hernes, malts) 2) välisjõududega 2.1) tuullevi 3) väikesed seemned 4) loomlevi 4.1) loomade küljes (takjad- viljakonnad levivad: teeleht) 4.2) tahtmatult loomade sees- heintaimede seemned(väikesed) 4.3) loomade sees meelitatult- lihakad viljad, lindlevi marjadega 4.4) teadlikult- seeme/vili söödav. Loom varub endale seda. Oravad tammetõrud. 5) vesilevi 6) inimlevi 54. Seeme kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos
annaabi.ee 
