moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. · · Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. · · Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt). · · Marcus aurelius: ,,Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob." · · Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. · · Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed.
4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. 5. Amorfsed kehad paistavad tahkete kehadena, ehituselt on vedelikud Gaas 1. Gaasid täidavadanuma täielikult, ei oma kuju ega ruumala. 2. Osad paiknevad üksteisest kaugemal, nende vahel palju vabaruumi. 3. Tõmbe- ja tõukejõud puuduvad. 4. Soojusliikumine on sirgjooneline liikumine põrkest põrkeni. Difusioon Nähtus, kus aineosade liikumise tõttu on ained suuteliselt iseeneselt segunema. Soojuspaisumine Nähtus, kus ained soojened paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku. Bimetall termomeetri ehitus ja tööpõhimõte Bimetall termomeeter on kaks erinevat metalli kõvasti kokku surutud. Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub. Siseenergia? Kuidas seotud temp.? 1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 2. Temperatuuri muutudes, muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia. 3
* sfäär, kus elavad Maa organismid * selles toimub org. aine süntees ja muundumine * selles olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre Maa energibilanss: a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) Maa energiasüsteem: Kõik maaenergiavood alluvad termodünaamika seadustele. 1.Energia jäävuse seadus-suletud süsteemis ei teki ega kao iseeneselt, vaid muundub ühest liigist teise. 2.Entroopia kasvu seadus-korrastamatuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab. 3. Leia seoseid Energialiigid ja avaldumine looduses: 1.Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( on energia, mis on kehas asendi tõttu, grav. e. (Maa), elastsus e.(jääaeg) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid
Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Kristjan Jaak Peterson Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate lje_materjalid
JALAD. Jalad on töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik ehk sandaalivahe. LIHASTOONUS. Downi sündroomiga laste liikmed ja kael on sageli lõdvad. Niisugust lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. Toonus tähendab lõtvunud olekus liigutatava lihase poolt avaldatav vastupanu. Tavaliselt on Downi sündroomiga laste lihastegevus normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid mitte nõrgad. Toonus on tavaliselt madalam esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. Kasvavad väga aeglaselt. Harilikult kasvavad mehed 145-168cm ja naised 132-155cm. 6.KOKKUVÕTTEKS. Viimase kümne aasta jooksul on suhtumine Downi sündroomiga inimestesse oluliselt muutunud. Mis on selle muutumise esile kutsunud? On neid, kes väidavad, et selle muutuse põhjuseks on muutunud
kümme oodi ja viis pastoraali. Tuntumad on oodid "Laulja" ja "Kuu". Petersoni luuletused erinesid õpetliku sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" albumites ja ajakirjas. Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Alates 1996 tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil Emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni kuju valmis 1983. aastal, selle autoriteks on J. Soans ja A. Murdmaa. See asub Tartus, Toomemäel
mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik". Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Üks Õpetatud Eesti Seltsi (1838) algatajaid. Eesti kirjanduses oli F esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama
mõtlemise. Päris täpselt ei olnud aru saada kudias ta sinna sattus. Postitöötaja Blondiin, kavala näoga postkontori sortija. Pole võimalik tekstist aru saada kudias ta täpselt sinna sattus, ilmselt läks lolliks nagu ka ülejäänud teised. Ragini mõtted mis väljendavad elule alistumise filosoofiat: ,,Harilik inimene ootab head või halba väljaspoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt." ,,Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle." ,,Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab. ,,Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina reageerin! Valule vastan ma karjumise ja pisaratega, nurjatusele põlgusega, läilusega
mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt). Marcus aurelius: ,,Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob." Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul?
Pikk kõhetu mees - Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal peagi tiisikus. · Andrei Jefimõts Kuna ta külastas tihti palat nr 6 arvati, et ta on ära pööranud ja tema ametikohta ihaldanud Hobotov nägi selles oma võimalust. Tegelikkusele alistumise filosoofia: Ragini arvates peitub inimese mugavus ja rahulolu temas eneses, mitte väljaspool inimest. Harilik inimene ootab head/ halba väljastpoolt, mõtlev olend aga iseeneselt. Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene erineb teistest selle poolest, et põlgab kannatust; ta on alati rahul ega ei imesta millegi üle. Gromovil on aga teistsugused arusaamad. Gromov ütleb, et ta teab vaid seda, et ta on loodud soojast verest ja närvidest, ning et orgaaniline kude, kui ta on elujõuline peab igale ärritusele reageerima. Näiteks valule karjumisega, nurjatusele põlgusega jne. Tema arvates näitab mitte reageerimine seda, kui madal on organism
mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. Voltaire: „Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja.” Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend – iseeneselt). Marcus aurelius: „Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob.” Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul?
sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu". ,,Kristian Jaak Peterson ehk see, mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17nda eluaasta seest eluotsani." Niisuguse pealkirja pani Peterson oma päevaraamatule, mis ei ole sisu poolest tegelikult päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte
annaabi.ee 
