Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill t...
Muusika KT Hiina muusika · U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi · On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · ...
India muuusika Anastasia K. ,Liliana L. ja Kristina P. Sissejuhatus India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande ja tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke all...
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid ol...
India Muusika India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muus...
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
annaabi.ee 
