· Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. · Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. · Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. · Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Paatoslik- vaimustatud pidulikkus, kõrgelennuline väljenduslaad. /--Uus slaid--/ Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind
Kodumaa Juhan Liivi lüürikas Juhan Liiv on Eesti üks tuntumaid luuleklassikuid. Ta on kirjutanud palju isamaaluuletusi. Erinevalt teistest ärkamisaja luuletajatest, ei kujutanud ta Eestit romantiliselt vaid realistlikult, nii nagu see tollel ajal oli. Juhan Liivi isamaaluule pärineb tema haigusaastatest. Juhan Liiv kannatas nagu kannatas ka tolleaegne Eesti ning oma isamaaluuletustes ongi Liiv andnud edasi seda valu, vaesust, hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi
Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt.
ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978)
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist 3 ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973)
Luulet iseloomustavad järsud kontrastid ja üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
,,Eludrooge ego-ordule". Teosed rootsi keeles: ,,19 moderna franska poeter", ,,Poesi", ,,Om litteratur", ,,Om kunst", ,,Om musik", ,,Palingarderomb". Kalju Lepik Luuletaja. Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiri. Omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Isikupärast laadi toetab võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem kasutab ta mitmesugust kujundikeelt. Ühelt poolt on vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka
loodi Tartus laul-ja mänguselts "Vanemuine" ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Lydia Koidula-(1843-1866).eesti kirjanik, Jannseni tütar. Võttis osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid. Kirjutas romantilisi isamaaluuletusi. Lavastas ja kirjutas näidendeid ning pani aluse eesti teatrile. (Tema kirjutatud on eesti esimene näitemäng-"Saaremaa onupoeg") "Vanemuine"-1865.a. asutatud laulu-ja mänguselts Tartus. Loodi Jannsenite perekonna algatusel. Sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli
annaabi.ee 
