100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dette
Õppematerjali autor
Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab Lapse vaatlemine tunni aja jooksul Lapse juurde jõudes oli ta natuke nutune, kuna tal on uneaeg. Külmetuse tõttu jäi lasteaiast koju. Tervituseks andsin talle ja tema vennale maiustuse ja tal läks tuju kohe rõõmsamaks. Siis pani ta koridoris oma mänguasjad kokku, asetas õigele kohale ja läks emale näitama, mis ma talle tõin. Edasi suundusime tuppa. Lapse ema oli juba eelnevalt tutvunud minu poolt välja otsitud kriteeriumitega. Seni kuni ta lapsega tegeles märkisin mina üles, mida ta teha oskab, mida mitte. Samuti abistas ema vaadeldava lapse seitsme aastane vend. Kui need valmis, hakkasin vaatlust tegema. Laps mängib klotsidega ja autodega ning laulab samal ajal. Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt. Ema palub, et ta kukekese laulu laulaks, aga poiss keeldub ka sellest. Laulab oma eelmist laulu edasi ja mängib klotsidega.
• Autoritaarne - vähem käitumisprobleeme, hea õppeedukus, kuid madalam sotsiaalne kompetentsus, enesehinnang, kõrgem depressioonitase. • Kõikelubav - käitumisprobleemid, madalam õppeedukus, kuid kõrgem enesehinnang, sotsiaalne kompetentsus, madalam depressioonitase. • Hoolimatu - antisotsiaalsed kalduvused, sõltuvusainete tarvitamine, madalamad saavutused. Arusaam endast ja teistest • Olen teistest eraldiseisev ning minu „mina“ on ajas ja ruumis püsiv. • Olen samuti objekt, millel on omadused. Enda iseloomustamine eelkoolieas • Välised tunnused • Mis mul on • Mis on väga tähtis? • 4a: Minu asjad. Kõik mänguasjad. • Mida ma teha oskan • Mõned lihtsamad hinnangud Näited laste iseloomustustest: • 9aastane: Minu nimi on Martin. Mul on pruunid silmad ja juuksed. Mulle meeldib sporti teha. Minu perekonnas on seitse inimest. Mul on väga palju sõpru. Mul on väga lahe onu
Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes on. Las ta siis vähemalt arvab et mina olen ta niiöelda laps. Aga kus mu päris ema on? Seda küsimust olen ma oma isalt juba 2 aastat küsinud. Tema aga vastab mulle, et sellest teemast ei räägi meie perekond enam iial. Mis perekond?!?
raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud
Mariliis Tisler 11.B Rääkimata lugu Igal ühel meist on jäänud rääkimata üks lugu olgu see siis rõõmus või valus.Tavaliselt jäetakse rääkimata just need kõige valusamad ja nutma panevad lood. Sellest tulenevalt ka minu rääkimata lugu. Oli mõnus suvine päev, aasta oli siis 2011. Hommikul oli mul tuju juba selline, et täna kindlasti juhtub midagi, ema oli tööle läinud ja isa oli maal. Sõitsin ka maale isa juurde, sest sisemises ma tundsin,et temaga juhtub midagi. Jõudsin maale, isa tuli mulle veel autoga bussipeatusesse vastu. Maale jõudes hakkas isa taas fuugi vahedele segu panema, redelil, mis ei olnud just kõige turvalisemas asendis.Mina olin parajasti maasikaid söömas, kui kuulsin pauku, alguses ei saanud ma kohe aru mis juhtunud oli, kuid siis nägin isa maas lebamas, jooksin kohe sinna karjudes ''ISSI, ISSI''.Ta lebas seal maas, ei saan
· Sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad ojekte, tegevusi ja tunnuseid, mis esinevad korduvalt lapse keskkonnas ning on lapse jaoks hästi tajutavad (laps näeb, katsub, maitseb neid). 5.2. 3 aastased laps Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. · Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi. 8
Jõuab poiss niisiis vaevalt seljast võtta üleriided ja käed ära pesta, kui juba on anuval ilmel elutoas isa jutul: ,,Issi, kas ma palun võiksin playstationisse?" Isa vaatab last jabural ilmel, mõistmata, mis ometi saab selles asjanduses nii haaravat olla ja viskab nalja: ,,Kuhu sa minna tahad? Mine-mine, võta võtmed kaasa ja ära kauaks jää!" Vend naerab, aga palub siis uuesti. Isa saab pahaseks: ,,No tuleksid sa kordki minu juurde jutuga, et kas ma palun võiksin kitarri harjutada! Lepime kokku, et kui tund aega klõbistad oma nuppe, siis tund aega mängid pilli ka." Taoline jant käib iga päev. Siis kakeldakse teise vennaga, kumb enne ja kumb kauem ja millist mängu mängida. Siis jääb jälle vaba aega ja kui on vähegi võimalik haarata emme käest mobiiltelefon, saab õnneks sealgi erinevaid mänge toksida (sest enda telefoni omadest on juba kõrini)
sõltlase analüüs hellust. Pöörab voodis selja.» Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi. Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid