Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isaak Levitan ( slaidid )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor. He was born in Nizhny Novgorod in the family of a trader. From childhood, Kulibin
Edvard Munch (1863-1944) Karje 1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari.
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876-
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus........................................
EDGAR DEGAS 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli pankur ja ema Celestine Musson de Gas oli New Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid......................................................................
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876)
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus tema veendumusteg a.
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , ,
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , ,
Impressionism kunstis Nimi Impressionism • Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. – 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi • Värvide segamisel kasutati valget – pildid olid heledamad • Detailid olid hägused, kaugelt vaadates tundus visandina Ajalugu • Alguse sai 1860. aastal Pariisis kunstnike vabast ühendusest • Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv • 1874 aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese impressionismi näituse • Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon Miks ?
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie
Paul Cezanne 1839-1906 Elulugu · Sündis 19.jaanuaril 1839 Aix-en-Provence linnas · Varases nooruses arenes huvi kunsti vastu · 1861 läks peale pikki vaidlusi Pariisi elama,nüüdsest pühendas ennast täielikult maalimisele · Viimastel aastatel enam ei maalinud · 22.oktoobril 1906 suri kopsupõletikku · Esimene tõsisem tunnustus saabus peale surma korraldatud ülevaatenäitusega · Suur eelkäija modernses maalikunstis · Kaasaegne impressionist · uuendas impressionismi oma maalidega · Imetles romantilisi maalikunstnike Delacroix`id, Courbeti ja Maneti Paul Cezanne Vaikne elu kirssidega (1885-87) Paul Cezanne Kaardimängijad (1892) Paul Cezanne Vaikelu õunte ja apelsinidega (1899) Paul Cezanne Isa ajalehte lugemas (1866) Paul Cezanne Sainte Victoire` i mägi (1900) Paul Cezanne Tiik Jas-de-Bouffanis (1876) Paul Cezanne
« .» 1 , « », 1547. , . , . , , , . , , . , , . . , , . , , , , . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , , , . 1580. , ,
1860- 1900 Claudia Kittask Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase - Kolmas tase Neljas tase Viies tase , « » 30 1860 . C . : - . 70- . , . , . 1875 , . 3 1877 . , . 1880--1884 . 1885, 24 , . . . , . , . 1887 . , ". ", " . ", " ". 1890 1895 : " ", " ", "". Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase " . Viies tase "
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile
1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor
receivers. In 1875, Bell developed his first version of what came to be known as the telephone. He received a patent for it on March 7, 1876, just after his 29th birthday. Five days later, on March 12, he tested his device, speaking into the phone to his associate, Thomas Watson, when he said, "Mr. Watson, come here. I want to see you." After that this primitive telephone was rapidly improved. Picture on the slaid : Bell's March 10, 1876 laboratory notebook entry describing his first successful experiment with the telephone.
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur
. », 1876-1877 , 1880 , 1892 , 1895 . (1899--1900)
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald
sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1885. aastal luges London Quida romaani ,,Signa", sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897. aastal koolist. Ülikoolis ei avaldanud London ühtegi kirjutist. Ta tegi läbi ka karmi ja seiklusrikka elukooli. Töötas 1889
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora SUGUKOND Kaslased Felidae PEREKOND Kass Felis
1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak"
helilooja,viiulimängija.Ta sündis rootsi keelt rääkivasse perre Häämenlinnas,ta saadeti aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde.1885.aasta maikuus sooritatud küpsuseksamid võimaldasid tal end kirja panna Helsingi muusikakooli.Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja viinis.Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum
Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers
Jack London (1876-1916) Jack London oli San Franciscost pärit ameerika kirjanik. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. Samal ajal tegi ta läbi karmi ja seiklusrikka elukooli. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (1906),
annaabi.ee 
