tuntud pigem lauluna (ei tea kas see on olnud algselt laul või luuletus), mis esindas Eestit 2004 aastal Eurovisioonil. Tekstis koonduvad ühtse teema alla- inimesed (Sofia kynõl, Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus
Rõhk on esimesel silbil ning sellele järgneb pehme rõhuga silp. 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik.
hip-hopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel- põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on
Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele
Teostes nostalgiline toon. Eesti kirjandusloo suures plaanis hakkab paaris käima Underiga: lisaks abiellumisele ka paaži roll, taandab iseenda alaliseks teiseks selles sidemes. Johannes Semper avaldas 1930ndatel aastatel romaane. Semperi „Pierrot“ (1917) võiks olla moodsa kirjanduse tähis (Underi „Sonettide“ kõrval). Ta vahendab euroopa moodsat kirjandust Eestis. Valmar Adams tekitab furoori oma esimese luulekoguga „Suudlus lumme“, kus esindab salonglikku stiili. Temaga algab irdriimi võidukäik. Oli saksa okupatsiooni ajal kahtlane, nii ka Nõukogude ajal. Juhan Sütiste esineb Johannes Schützi nime all. 1928 ilmub luulekogu „Rahutus“, mis võiks olla muutuva aja üks eredam tähis. Sütiste oli odaviskajast luuletaja, oli tolle aja üks paremaid sportlasi. Sütiste ei lähe sõja ajal Nõukogude tagalasse, vaid jääb Eestisse. Kuna 1940–41 on eestimeelset luulet kirjutanud, pannakse ta vangi. Sütiste suri „õigel hetkel“, seega
olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon. Asklepiose sümboliks on maod, keda peeti tema teenijateks. assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. assotsiatiivne luule luule, kus sisu arenguid asendavad assotsiatiivsed (seostel põhinevad) kujutlused. Eesti kirjanduses on iseloomulik Artur Alliksaare (19231966) luulele. Näiteks: Alternatiive Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?
üksikuid luuletajaid, keda mainida tasub ja noore luule pilt jääb hõredaks. Pärast 30ndaid tuleb ka uus debüütide tõus. Vladimir (Vilmard) Adams · Suudlus lumme (esindab kujukalt salonglikku varianti uusromantilises luules.) Ta õpib Tartu Ülikoolis Eesti kirjandust (jm kirjandusi) ja kirjutab oma magistritööd riimist. See töö saab valmis 1925 ja kaitsmisele läheb 1929. Seega on tal ka teoreetiline teadmine sellest, millega ta tegeleb. Selle taustal hakkab ta kuulutama irdriimi võdukäiku. Ta suutis peaaegu alati ja kõgiga konflikti sattuda. Ta oli nii vene kirjanduse õppejõud ja retoorika õppejõud. Õpetas nii Rein Veidemanni kui ka Linnar Priimäge. Kasvanud Tartus Supilinnas. Juhan Sütiste (Johannes Schütz) Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all. See teos võib olla mingil määral selle muutuva aja üheks olulisemaks ja eredamaks tähiseks 20nda sajandi teises pooles. Ta on mingis mõttes ebatraditsooniline kuju
Teinekord Hirv akub ka üle metafooridega ja kujunditega liialdamise osas. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Valdavalt kirjutab Hirv silbilis-rõhulises süsteemis ja üldjuhul kasutab ta viiejalalist jambi. Keskne tehniline võte on riim, teinekord vägagi artistlik ja originaalne. Üldjuhul kasutab ta täisriimi, kuid teinekord ka irdriimi. Hirve uuendusliku poeetika erilisus seisneb selles, et omal moel kasutab varasemaid euroopa klassika maneere. See on tema stiil ja käekiri. Samas võib lugeja ühel hetkel hakata mõtlema, et kus on luuletaja ise ja kust algab see maneer. Oluline on, et maneerid, mida kasutatakse täidetaks intensiivsusega, mis tähendab seda, et see emotsioon, mida poeet läbi elab, jõuab ka teksti. See pole lihtsalt kirjatöö, vaid seda iseloomustab ka kogemus.
annaabi.ee 
