Mats Traat - ,,Irdinimene" tegelased: Peategelane:Ollimar Arvik- tõsise olemisega mustapäine traktorist, kes tuli Karjamäe sovhoosi tööle. Kontoriplikad nuhkisid paberitest välja, et Arvikul on keskharidus ja mõlemad tema vanemad on surnud. Kuna tegemist oli uustulnukaga, oli huvi tema vastu suur. Mõnigi tundis varjamata huvi uue noormehe vastu, ent arvik oli niivõrd kinnine ja napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud üksinda(vanemad surid ära, varsti ka tädi), oli tal probleeme inimestega suhtlemisel ning nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene ...
Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger",
.Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta peab teiseks ise saama, et igas inimeses on varjus ,,õunapuu", mis ootab oma võimalust ja kuigi lõpus sõidab traktor puu puruks, jääb lootus, et sellest ringist murtakse välja. Traat väärtustab töö toimet inimesele. . ,,Irdinimene" teos käsitleb eetilisi probleeme, eelkõige inimese kohast ühiskonnas. Ollimar Arvik on teistest peajagu üle-nii vaimsete võimete kui ka eluraskustest läbirühkimise poolest. Teose skeem on üksikisiku ja kollektiivi suhe. Ei leia kellegagi kontakti (irdub), kiindub ainult masinatesse. 2. Lühiromaan . ,,Tants aurukatla ümber" 3. Polüfooniline (ajalooline+traditsiooniline) romaan. . ,,Puud olid, puud olid hellad velled"(ajalooline romaan) tegelase elavad hallis orjaajas.
Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse
Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb
osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste aastate luuleloomingust võiks märkida valimikku "On unistus kui ränikivi" aastast 2000 ja 2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi
silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal. Mats Traat vasakul. Tema 70. sünnipäev. Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. "Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja kirjutab oma raamatutes just sellest kõige olulisemast." Maalehele ütles ta, et eestlaste rahvuslik mälu on eelkõige kultuurimälu ning selle hoidmisega ta tegelebki.
helgemaid tegelaskujusid. „Rippsilla“ ülitundlik Ola heitleb seevastu sisekriisides, mille on põhjustanud olme- ja abielumured ning ka inimeste pidetud. Rippsild koos kuristikuga on tänapäeva inimese olemise võrdpildiks. Tema tuntud teosed on ka näiteks rangest ja õiglasest, venestussurvet ja ühekohut trotsivast koolmeistrist Pommerist „Pommeri aed“ (1973), „Karukell, kurvameelsuse rohi“ (1982), milles on oluline tulevikuta olemise motiiv, novell „Irdinimene“, mis kujutab ümbritsevast avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M
ringiratast tammumine omandab sümboli tähenduse. Märgata on ka püüet jõuda pindmiselt tasandilt tunnetuslikule süvenemisele. Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda ahistavast ringliikumisest vabastava spiraalliikumiseni. Just neid motiive ei väsi Mats Traat kordamast kogu oma loomingus. Ainelt, tüübistikult ja kujutluslaadilt eelnenule sarnane on Traadi jutustus “Irdinimene” (1967). Teos on välja kasvanud autori enda isiklikust kogemusest ning käsitleb elulisi, eetilisi probleeme, eelkõige küsimust inimese kohast ühiskonnas. Nagu pealkirjastki näha, on ta selle teose keskseks tegelaseks valinud erandliku inimese ehk siis noore, raske iseloomuga maksimalisti, kelle väärtuskriteeriumid erinevad täiesti ümbruse omadest, kellel on kartus, et teiste inimlik elamistarve võib teda enda alla matta ning viia teda kompromissidele ja lamedale vegeteerimisele.
Kokku avaldanud 18 luulekogu. Esikkogust ,,Kandilised laulud" (1962) alates on teda jäänud saatma kandilise maamehe imago. Tema looming on tõsine, murelik ja rahvalik. U 40 aastat on ta kirjutanud luuletsüklit ,,Harala elulood", mis on hauakirjalaadsed portreed konkreetsetest inimestest, kes on maetud Harala kalmistule ja annavad ülevaate eestlaste saatusest 20. sajandil. Avaldanud 1966. aastal proosa debüütkogu "Koputa kollasele aknale", saavutas suurema tähelepanu lühiromaaniga "Irdinimene" (1967). Teos äratas huvi inimese irdumise ehk võõrandumise probleemi tõstatamisega. Ainukese suurteosena, mille kirjutamine jäi 1960. aastatesse, avaldas Mats Traat 1970. aastal romaani "Tants aurukatla ümber". Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani (1914-1957) ja koosneb viiest osast (tantsust). Tegevus toimub alati sügisesel rehepeksupäeval, mis on suuremate sündmuste taustaks (I maailmasõja jõudmine Eestisse,
Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse, oma aia harimine, äraminemine. Traadi luules on olulisel kohal peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis koosneb epitaafidest. Mats Traat on enamiku oma lühiproosa ja romaanide kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Varasem proosa on külaeluaineline, tegelased on passiivsed juurteta inimesed (erandiks on romaani "Irdinimene" peategelane Ollimar Arvik). Tema üheks tähtsamaks teoseks peetakse lühiromaani "Tants aurukatla ümber", mis oli esialgu mõeldud filmistsenaariumina. Väga tähtsal kohal Traadi ajalooainelises proosas on Palanumägi, mis sümboliseerib avarust ja kõrgemale pürgimist. Esimene raamat Palanumäe teemal oli "Puud olid, puud olid hellad velled", mille tegevus algab 1840. aastatel. Teose teine osa on "Minge üles mägedele " ja kolmas "Minge üles mägedele ".
Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida
annaabi.ee 
