Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv.
Riik ei suutnud enam vastu seista Lõuna-Mesopotaamia separatistlikele püüdlustele (Samsuiluna raidkirjad jutustavad tema võidust kahekümne kuue usurpaatorite üle). Uris katsub ülestõusu alustada keegi Naramsin, kellest me midagi ei tea. Babüloonia sõjavägi summutab ülestõusu vähimagi vaevata. Isinis valitseb oma uus dünastiaja. Põhjas ja kirdes ilmuvad uued vaenlased kassiidid mägisuguharud, kes elasid Eelamistpõhja pool, Zagrose mägedes (nagu lullubud, gutid). Esimene tõsine kassiitide sisseründamine oli aastal 1742 (varsti pärast Hammurapi surma). Nad olid isegi Babülonis, nende juht Gandas kuulutas end "sumeri, Akkadi ja Babüloni kuningaks", aga see ei olnud kauaks. Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle
Tema järgi toimus majanduse muutumine järjest kasvavast kultuurilisest erinevusest ja inimpopulatsioonide spetsialiseerumise tulemusena. Väitis, et inimesed on loomult vastuvõtlikud uuendustele ja eksperimentidele hakkasid manipuleerima nende ümber tuumikalades elavate loomade ja taimedega. See viis loomade kodustamisele ja taimede kasvatamisele. See protsess võis toimuda üksnes seal, kus neid potentsiaalseid kodustatavaid taimi ja loomi oli olemas. Sellised kohad nt Zagrose mäed (Põhja-Iraagis) ja ka kõrgustikualad Mesopotaamia tasandiku lähedal. Braidwood oli veendunud, et inimeste võimekus ja eksperimenteerimise entusiasm tegi võimalikuks loomade kodustamise ja taimede kasvatamise. Ta ei vastanud küsimusele, miks neid kodustama hakati. Carl O. Sauer 1952. a. Analüüsis toidu tootmise ökoloogiat, arvas, et sai alguse muutusest kultuuri ja keskkonna vahel. Pidas peamiseks kodustamise keskuseks Kagu-
Kreeka allikate järgi olevat ühtne Meedia riik tekkinud juba 8. 7. sajandi vahetusel, kuid Assüüria tekstid seda ei kinnita, kujutades meedlasi üksteisest sõltumatute väikevalitsejate võimu all. Sellegipoolest olid meedlased 7. sajandil aegajalt assüürlastele ohtlikud vastased. Suurvõimuna tõusis Meedia esile sajandi lõpukümnendeil, kui Assüüria oli purustanud Eelami. Võib oletada, et meedlased võitsid Elami langusest, saades endale selle riigi valdused Zagrose mägede piirkonnas. 614. a. ründas meedlaste kuningas Kyaxares (Mesopotaamia allikates Umakistar) liidus Babülooniaga Assüüriat, vallutas 612. a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a. eespool juba nimetatud rahu- ja liiduleppe.
annaabi.ee 
