tulenevat kohustust vähendada kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid. Direktiiv aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa sellega, et rajab tõhusa Euroopa turu kasvuhoonegaaside saastekvootidele, pidurdades võimalikult vähe majandusarengut ja tööhõivet. Kasvuhoonegaaside heitmeloaga antakse luba paisata käitisest või selle osast atmosfääri kasvuhoonegaase, kui on kindlaks tehtud, et käitaja suudab heitkoguseid kontrollida ja nendest aru anda. Roheline investeerimisskeem On Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Riigi lubatud heitkoguse ühik on ühik, mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord Iga käitise käitaja tagastab hiljemalt iga aasta 30
konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava"
investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks. Eesmärgiks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi rahastusallikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) ELF- Eestimaa Looduse Fond, asutati 1991 LUS- Eesti Loodusuurijate Selts, asutati 1853 Eesti TA looduskaitsekomisjon- asutati 1955 esimene IIms järgne organ. Eestis. Eesti Roheline Liikumine- asutati 1988, fosforiidisõja järg WWF- World Wildlife Fund, 1961 IUCN- Rahvusvaheline Looduskaitseliit, asutati 1948, I globaalne lk ühendus. Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat- loodi 1973. aastal, et kaitsta, hoida ja
EM: ülemaailmne kliimamuutuste kokkulepe aastaks 2015, mis jõustuks 2020. Heitkoguste vähendamise programm. 28 Kyoto protokoll - 1997 New Yorki konventsiooni täiendus. Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Roheline investeerimisskeem: Katlamajade ja soojatrasside meede. Kortermajade soojustamine. Taastuv elektri osakaalu suurendamine. Energiasääst tööstuses. Energiasääst riigi sektori hoonetes. Elektriautod sotsiaaltöötajatele. Elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus. Keskkonnasõbralikud trammid. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi
keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,
keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,
o eesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi o Kyoto protokoll: eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid, väävelheksafluoriid) roheline investeerimisskeem: katlamajade ja soojatrasside meede kortermajade soojustamine taastuvelektri osakaalu suurendamine bussid doteeritud maakonnaliinidele energiasääst tööstuses energiasääst riigi sektori hoonetes energiasääst kohaliku omavalitsuse hoonetes
kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul võimalus müüa nn vabu heitkoguste ühikud. AAU'de müük käib rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) kaudu, mis tähendab saadud raha sihtotstarbelist kasutamist kokkuleppel ostjaga investeeringutes, millega kaasneks reaalne emissiooni vähenemine). Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Aastatel 2008/2009 on mitmed defitsiitsed riigid juba oma AAUde ostuvajadused rahuldanud ning tänaseks on turult lahkunud Jaapan, Iirimaa, Belgia, Holland. Turul enam suuremahulisi tehinguid ei tehta. Peamised AAUde pakkujad ja seega omavahel ka konkurendid turul on Poola, Tsehhi, Ungari, Läti,
• keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; • kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine. KIK rahastusallikad KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: • Eesti Vabariigi keskkonnatasud, • Euroopa Liidu struktuurifondid, • osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile • Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm;
annaabi.ee 
