kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja Vahendid suunatakse : kas III samba pensionifondidesse või III samba kindlustustoodetesse Väljamakseid täiendava kogumispensioni fondidest saab isiku soovil tegema hakata juba 55 eluaasta täitumisel Pensionifond Pensionikindlustus Sissemaksed Regulaarsed või eba- Üldjuhul regulaar- regulaarsed sed Investeerimisrisk Tulusus ei ole garan- Garanteeritud int- teeritud ress + lisaintress Pensioni suurus Sõltub fondi investeeri- Ette teada tulevikus mistulemustest Haldamisega Väikesed keskmised kaasnevad kulud Pikaajaline Sõltub fondijuhi inves- Sõltub kindlustus- tootlikkus teerimisotsustest seltsi investeeringute tulemuslikkusest ja seltsi kuludest
investor oleks nõus taha investeerima ettevõttesse, mis ei suuda isegi eelisaktsionäride dividendi võlga katta. (10 lk 251) 9 Tabel 2 Lihtaktsia ja eelisaktsia kui investeerimisväärtpaberite võrdlus (autori koostatud) Näitaja investeerimisrisk Lihtaktsia Eelisaktsia Investeerimisrisk Kõrge Keskmine Kohustus välja osta Ei Ei (põhisumma tagasi maksta) Dividend/intress Dividend Dividend Ettevõtte kohustus maksta Ainult pärast deklareerimist Ainult pärast deklareerimist dividendi/intressi
); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Riskid võib jagada: 1. Finantsriskid maandatavad tuletisinstrumentidega 2. Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid
võib olla nii kasumlik kui ka kahjulik. Investeeringut ei saa käsitleda deposiidina ning investeeringu säilimist ja kasvamist ei garanteeri rahandusasutused ega riigiorganid. Peamised investeerimisriskid on: tururiskid, krediidiriskid, operatsiooniriskid, poliitilised ja juriidilised riskid ning võimalikud huvide konfliktid. Pensionifondi investeerinu edu sõltub peamiselt sellest, kui hästi läheb neil ettevõtetel, kelle väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse. Investeerimisrisk on seotud ettevõtte majandustegevuse ja majanduskeskkonna muutustega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, olulise lepingu kaotamine, tippjuhtkonna lahkumine. Investeerimisel on teisigi riske valuutakursi muutustest tulenev risk, poliitiline risk jms. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse investeerimisfondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite hinda ja seeläbi fondiosaku hinda. Investeerimine põhineb usaldusel
ANDRES ARRAK 16 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Tabel 12.2. Täiendava kogumispensioni pensionifondide ja kindlustustoodete peamised erinevused Pensionifond Pensionikindlustus Sissemaksed Regulaarsed või eba- Üldjuhul regulaar- regulaarsed sed Investeerimisrisk Tulusus ei ole garan- Garanteeritud int- teeritud ress + lisaintress Pensioni suurus Sõltub fondi investeeri- Ette teada tulevikus mistulemustest Haldamisega Väikesed keskmised kaasnevad kulud Pikaajaline Sõltub fondijuhi inves- Sõltub kindlustus- tootlikkus teerimisotsustest seltsi investeerin- gute tulemuslikku-
aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust ja riik lisab 4% lisaks. Kuidas see sammas kasvab otsustab iga inimene ise valides erinevate pensionifondide vahel. Fonde saab aja jooksul ka vahetada. III SAMMAS See on vabatahtlik kogumispension..Sammas on mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III samba maksete pealt makstakse tagasi tulumaks. Väljamakseid saab tegema hakata juba 55 aastaselt. Investeerimisrisk jääb inimese kanda. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas. Turu puudulikkust tõestavad: a) tootmisressursse kasutatakse ebaefektiivselt
sidemed väljapoole asendustöötajate värbamiseks. · töötajate käitumistavad võib esineda juhtumeid kus töötajad käituvad vastuvõetamatult. Selleks tuleb rakendada töötajate väljaõpe/arendusõpe. Vajalikuks võib osutuda töötajate või töökohtade ümberpaigutamine. · investeerimiskahju raha paigutamisel liialt riskantsetesse valdkondadesse võib tekitada olulise investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada. Finantsjuhi ülesanne on välja töötada investeerimispoliitika, milles on kombineeritud suurema ja väiksema riskiga tehingud. Eesmärk on tagada likviidsus, mõõdukas kasumlikkus ning optimaalne kahjurisk. · intressimäära muutus kui firmal on suures mahus laenusid, mille intressimäär on seotud mõne turu
(FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev
tuleks kanditaate hinnata. Konkurentidega käitus Tammeleht nii nagu teooria peatükis väideti, kuidas peab käituma. See tähendab, et suheldi väga viisakalt ja konkurente ei mustatud. Teooria peatükis väideti, et ,,raha on nimekirjas". Tammeleht tõesti pidas nimekirja klientidest ja analüüsis seda. AS-i Baltic Pack võib pidada ühelt poolt katse- ja eksitusmeetodil põhinevat äri (ehk millesse investeerimisrisk on väga kõrge), sest otseselt ei planeeritud ettevõtte arengut. Teisest küljest aga samasugused ettevõtted toimisid juba Lätis ja Leedus, mis tõttu oli üpris selge (läbi mõeldud), milline äri tulevikus on. Tammeleht pidas väga oluliseks kvaliteedi toote/teenuse kvaliteedi kontrolli, mis on igati kooskõlas teooria peatükiga. Tootearendus toimis kliendi põhiselt ehk turupõhist, mis on ka kõige edukam tootearenduse viis (lähtudes teooria peatükist).
annaabi.ee 
