Suure riskiga laenuks loetakse laenu, mis ületab 10% krediidiasutuse omavahenditest, milliseid tohib anda ainult vastava pädevusega põhikirjalise organi otsuse alusel. * Suure riskikonsentratsiooniga klientide võlakohustuste summa suhe panga omakapitali või olla kuni 80 %. * Krediteerimisel ei ole lubatud anda ühele isikule või seotud osapooltele laenu kokku summas, mis ületab 25% krediidiasutuse omavahenditest. 3. Investeerimispiirangud: Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises ettevõttes ei või ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest. Krediidiasutuse olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ei või ületada 60 % krediidiasutuse omavahenditest. 4. Kohustuslik reservimäär - 13% (sellest 20% võib olla panga kassas ja 50% likviidsetes kõrgekvaliteediga väärtpaberites). Selle eesmärk eelkõige on tagada pankade likviidsus maksevõime.
(algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel moodustatud reservid; • eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum; • jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum; • omaaktsiad (miinusega); • immateriaalne põhivara (miinusega); • jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 2. Teise taseme omavahendid: • allutatud kohustused (kohustused, mis pankroti korral
Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid: sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss kasumi arvel moodustatud reservid eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum omaaktsiad (miinusega) immateriaalne põhivara (miinusega) jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid: allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta)
panga tegutsemise käigus. Praegu on 5 mln EUR · Kapitali adekvaatsus näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80% · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15% · Riskikontsetratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidasutuse seadus §81. Basel II 26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga).
(algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) 24. Keskpanga sõltumatus • Juriidiline sõltumatus – keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon. • Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. • Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt.
Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) 15 37. Keskpanga sõltumatus · Juriidiline sõltumatus keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon. · Finantsiline sõltumatus keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest.
See tähendab minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. · Kapitali adekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas. · Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidiasutuse seadus §81. 17 Basel II 26. juunil 2004 kiitisid G-10 riikide keskpankade ja finantsjärelvalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelvalve Komitee poolt väljatöötatud pankadele mõeldud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Jõustus 31.12.2006. Seni kehtis 1988. a valminud Basel I. Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama al 2007. a algusest. Miks Basel II?
Suure riskiga laenuks loetakse laenu, mis ületab 10% krediidiasutuse omavahenditest, milliseid tohib anda ainult vastava pädevusega põhikirjalise organi otsuse alusel. * Suure riskikonsentratsiooniga klientide võlakohustuste summa suhe panga omakapitali või olla kuni 800 %. * Krediteerimisel ei ole lubatud anda ühele isikule või seotud osapooltele laenu kokku summas, mis ületab 25% krediidiasutuse omavahenditest. 3. Investeerimispiirangud: Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises ettevõttes ei või ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest. Krediidiasutuse olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ei või ületada 60 % krediidiasutuse omavahenditest. 4. Kohustuslik reservimäär - 13% (sellest 20% võib olla panga kassas ja 50%likviidsetes kõrgekvaliteediga väärtpaberites). Selle eesmärk eelkõige on tagada pankade likviidsus maksevõime.
Vahel on fondil ka põhiinvestor (core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel. Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu
annaabi.ee 
