Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus. Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik. Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus. Investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiad ja võlakirjad), erinevate majandusharude ja erinevate piirkondade vahel. Investeerimisel tuleb arvestada ka maksudega
Reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab Spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele Lühiajalise investeerimise edutegurid: Turu ajastamine sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate
oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) – oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressi- määrad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Risk TURURISK Väärtpaberite arv portfellis Joonis 12.5. Väärtpaberiportfelli hajutamine vähendab riski Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pikaajalise investeerimise põhiprintsiibid LÜHIAJALINE INVESTEERIMINE PIKAAJALINE Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
Omanikud 1 x a, nõutav 50% häältest; nõukogu max 5 a, koosolek 1 kord kuu jooksul; tegevjuhtkond max 3 a, aruanne nõukogule 1 kord kuu jooksul. Omanike liigitus Juriidiline seisund- füüsilised ja juriidilised isikud, sh era- ja avalik-õiguslikud isikud;; Residentriik- välismaised ja kodumaised omanikud; Tegevuse avalikkus- teadaolevad ja mitteteadaolevad omanikud; Osaluse määr- suuromanikud ja väikeomanikud; Panus äriidee elluviimisel- strateegilised ja finantsinvestorid; Investeerimishorisont- pikaajalised omanikud ja spekulandid; Suhtumine riski- riski hajutavad ja mittehajutavad omanikud; Omanike roll valitsemisel/ juhtimisel- aktiivsed ja passiivsed omanikud ÜHINE TEGUR- riskimine; HUVID ja EESMÄRGID- raha, võim, tunnustus, spetsiifilised huvid Omanike tahe ja kokkulepe Omanike kokkuleppe sisuks on ühised arusaamad antud äri olemusest, perspektiividest ja juhtimisest ning omanike omavahelistest suhetest; kõigi
riskikartlikkus. 89. Millest võib sõltuda investori suhtumine riski? Investori suhtumine riski sõltub järgmistes teguritest: · psühholoogiline ettevalmistus, · rikkus ja tulude stabiilsus, · finantskohustuste suurus ja vastutustundlikkus, · vanus ja tervis, · tulevane rahavajadus. 90. Tooge välja investeerimisprotsessi etapid. Riskikartlikkus/tolerants Investeerimiseesmärk Investeerimishorisont Juriidilised piirangud Maksustaatus Olemasolevad investeeringud Vahendite hulk TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Investeerimisprotsess algab investori eelistuste ja vajaduste väljaselgitamisest. Esmalt tuleks välja selgitada investori suhtumine riski. Teiseks oluliseks komponendiks, millega investeerimisstrateegia valimisel ja portfelli koostamisel tuleb arvestada, on
Elliott'i laineteooria. Tehniline analüüs (technical analyses) kujutab endast väärtpaberiturul toimuva analüüsi eesmärgiga prognoosida väärtpaberite hindade võimalikku muutust ja selle suunda tulevikus. Tehnilise analüüsi põhitähelepanu on pööratud aktsiate hindade, käibemahu ja katteta ettemüügi suurusele. Fundamentaalse analüüsi (fundamental analyses) puhul on põhitähelepanu pööratud aktivate sisemise väärtuse (intrinsic value) leidmisele. Kui investeerimishorisont on pool aastat, tuleks kasutada nii tehnilist kui fundamentaalset analüüsi. Sellise perioodi puhul ettevõtte fundamentaalne tugevus või nõrkus suudab juba mõjule pääseda ning see mõjutab ka hinda. Kuid samas mõjutab tootlust tuntavalt nii sisenemis- kui väljumishetke valimine (tehniline analüüs). Heaks näiteks siin on fundamentaalsele analüüsile tuginevad suured fondid, kelle investeerimishorisont on aasta või paar
RISKIKAPITAL ( VENTURE CAPITAL ) Tüüpiline omakapitali vormis tehtav investeering algetapis või mittenoteeritud firmadesse. Kapitali pakkujad on tavaliselt rikkad erainvestorid ( business angels ) või riskikapitalifondid (venture capital funds). Arenguetapid, mida riskikapital finantseerib omakapitali vormis: 1) Seemneetapp toote kontseptsiooni väljatöötamine, tehnoloogia, esialgne äriplaan, õiguste kaitsmine- tulunorm 50-100%, investeerimishorisont üle 10 aasta, 2) Stardietapp (start-up) toote turukõlbulikkus, põhjalik äriplaan, tootmise ja turustusega alustamine tulunorm 50-100%, investeering üle 10 aasta, 3) Kasvuetapp investeeringud turundusse, käibekapital, tootmisvõimsustesse tulunorm 20-60%, investeering 5-10 aastat. Riskikapitali pakkujad soovivad teenida suurt tulusust. Enamik alustavatest firmadest osutuvad ebaedukaks, seetõttu teenivad business angels keskmiselt 15-20% oma investeeringutelt.
· intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest · intressiarbitraaz intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega · investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest · investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid · investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab · investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum · investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas · investeeringu reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus · investor väärtpaberi omandaja
intress – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus investor – väärtpaberi omandaja
annaabi.ee 
