Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung. Euroopat ähvardasid sissetungijad lõunast, idast ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased araablased ajati sealt minema alles 1492. aastal. Idast tulev rahvas tuli mööda maismaad, sealt tuld ungarlased. Umbes 100 pKr läksid ungarlased liikvele Uuralit kaguosast, siirdusid läände. 9
Kohalike liikide levikumustrite muutumine Muutused toiduvõrgustikes Keskkonnatingimuste muutumine Ainevoogude muutumine Kahjulikud mõjud inimtegevusele Kahjud kalandusele Kalade toidubaasi halvenemine Töönduskala toiduks võõrliigile Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine Kudealade hävimine Ohud inimese tervisele Mürgised liigid Parasiidid Patogeenid(nt. koolera) Võõrliigid läänemeres Läänemere eripära • Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on Eluta loodus geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja Isolatsioon tugevalt mõjutatud inimtegevusest maailmamerest • Suurem osa võõrliikidest on toodud Väga madal soolsus Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist, Geoloogiliselt väga noor Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast.
Ühel õhtul on Harry nägemus, kus ta elab suure madu kehas ja ründab Roni isa. Harry ärkab hirmunud ja professor McGonagall viies ta kohe Dumbledore'i. Dumbledore kasutab tema kontori seintel olevaid portreid hoiatusteate esitamiseks ja hr. Weasley pääsevad viivitamatult kaks ordeni liiget. Dumbledore nõuab seejärel, et Harry võtab Professoriga Snapei juures Occlumency'i õppetükke, mis peaks aitama Harry kaitsta oma meelt Lord Voldemorti edasiste invasioonide vastu. Harry õnnestub oklumensioonil, sest tal on selliseid raskusi, et ta kaotab oma mõtte kõikidest mõttedest, muutes talle raskeks keskenduda oma meele sulgemisele kogu välise mõjuga. Samal ajal põleb tema arm (rünnakust, milles Voldemort hukkus Harry vanemad) iga kord, kui Voldemortil on võimas emotsioon. D.A. jätkab regulaarselt kohtumist ja Harry kaaslased näitavad suurepärast paranemist, kuni nad jäävad kinni Umbridgeist. Dumbledore võtab
Võõrliigid Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Miks on probleem? · Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel · Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp,
c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
· seisuslik ühiskond keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki kaitsevad ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal peavad. Sellist ühiskondapeeti Jumala poolt seatuks. · naturaalmajandus Kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. · feodaalne killustatus Riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt. Frangi keisririik 3.ks 843.) 9.Euroopa invasioonide ajastul a) Araablased ja kalifaadi kujunemine: · islami kujunemine ja selle põhitõed islami kaupmees Muhamed(570-632)hakkas islmai usku-alumist jumala tahtele. Kuulutama. Pärast tall osaks saanud ilmutust(silma - alistuma, Allah-jumla). Ärritunud meka kaupmehed sundisid ta linnas tlahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622 a. Mihamed põgenes Mekast Medeinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepaar - 630 pöördus muhamed mekasse tagasi, puhastas linna ja kaaba pühamu
taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele).
Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile(). Viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele)
annaabi.ee 
