Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine kümne reegel – kümnendik immigrantidest naturaliseerub, neist omakorda kümnendik muutub invasiivseteks → Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone) → neist omakorda kümnendik naturaliseerub, → viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks Näiteid, miks invasioonid võivad õnnestuda Invasiooni edukus sõltub: • liigi bioloogiast ja ökoloogiast • sotsiaal-majanduslikest faktoritest (kättesaadavus ja hind turul jne) • ajaloolistest asjaoludest (kohaloleku ajast jm) • geograafilistest teguritest (regioon, kliima jm) • koosluse nn vastupanuvõimest • Populatsiooni algarvukusest ja sissetoomiskordade arvust • leviku võimalustest ja levikuvektorite olemasolust
Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude rikastamine (olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtšatka kuningkrabi); Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)? ● Kiire kasv ja paljunemine ● Suur levimisvõime ● Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida) ● Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi ● Generalist toidu osas ● Varasemad edukad invasioonid jms Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud? Võõrliigid on kohalikule elustikule ohtlikud, kuna nad konkureerivad kohalike liikidega, kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad kasvukohti/ökosüsteeme jne. 17.04.2018 Seire Mis on seisundiseire? Seisundiseire on metoodika, mille eesmärk on anda ülevaade võimalikult suurema arvu ohustatud või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast. Mis on ruuduseire?
Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude rikastamine(olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtsatka kuningkrabi); Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)? Kiire kasv ja paljunemine Suur levimisvõime Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida) Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi Generalist toidu osas Varasemad edukad invasioonid jms Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud? Võõrliigid on kohalikule elustikule ohtlikud, kuna nad konkureerivad kohalike liikidega, kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad kasvukohti/ökosüsteeme jne. 17.04.2018 Seire Mis on seisundiseire? Seisundiseire on metoodika, mille eesmärk on anda ülevaade võimalikult suurema arvu ohustatud või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast. Mis on ruuduseire?
SamegreloZemo Svanethi Samtshe-Dzavahhethi Sida Kharthli (Sise-Kharthli) 4.3. Piirkonnad (mkhare) Thbilisi 4.4. Autonoomsed vabariigid Abhaasia (de facto iseseisev) Adzaaria Gruusia ajalugu saab alguse varajaste Gruusia riikide Kolkhise ja Ibeeria ülestõusudega, mis moodustasid 1000 aastat eKr Gruusia tsivilisatsiooni ja saavutas oma renessanssi ja kuldajastu 12-13 sajandil. Gruusia ajalugu on mõjutanud mitmed invasioonid ja vallutamised erinevate impeeriumite poolt (Rooma, Pärsia, Ottomani ja Venemaa). Kuninganna Tamari valitsusaeg oli Gruusia tipphetk (1194-1204). Löödi tagasi Türkalste invasioon ning hõivati Lõuna Armeenia, ajutine bütsantsi langus 1204 tegi Gruusiast Ida Vahemeremaa võimsama kristliku riigi. Samal aastal vallutati osad Türgi tähtsamad linnad (Bütsantsi osad) ning 1210 võeti enda kontrolli alla põhja Pärsia. See oli ka kogu Gruusia ajaloo suurima territoriaalne saavutus
Erinevalt Rooma riigist puudus Frangi riigis tugev keskvõim, riigi eri osade ja majanduslikud jm sidemed olid nõrgad. Suures impeeriumis oli vaja ametnike. Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma riigist- 7 ti Toetati kultuuri- Karolingide renessanss 843.a Verduni lepinguga jaotati riik 3-ks, mis paneb aluse tänapäeva Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kujunemisele. INVASIOONID VARAKESKAEGSES EUROOPAS 711.- araablased vallutavad Pürenee ps. 732. pannakse araablaste pealetung seisma Karl Martelli poolt Poitiers’ lahinguga 9.-10. saj ründavad normannid nii põhjast kui jõuavad ka Vahemere piirkonda 9.saj jõuavad Euroopasse viimased rändhõimud Aasiast ungarlased vürst Arpadi juhtimisel Ungarlaste edasitungi peatas Otto I 955. a Lechi jõel ja omandas kristlaste kaitsja aupaiste
opportunities for functional compensation within the community. 35. Avatud süsteemid ja koosluste bioloogiline mitmekesisus: liigifondi hüpotees I Liigifond sõltub liigitekkeprotsessidest ja liikide ajaloolistest migratsioonidest (I) kindlas elupaigas kooseksisteerivate liikide arv on määratud selle elupaiga `tavalisusega' evolutsioonilises aja- ja ruumiskaalas-Kanaarid näide, vanematel saartel rohkem endeeme 36. Bioloogilised invasioonid. Võõrliigid kui ökosüsteemi insenerid ja päiskiviliigid Põhjustavad ulatuslikku majanduslikku kahju (invasiivsed umbrohud nt), inimese põhjustatud enamasti. 1/10 reegel Palju nt Uus-Meremaal Tihti probleem liigne tranpireerimine, raiskavad vee mullast ära Mükoriisaprobleem ka aga mis? Ökosüsteemi insener(edifikaator; ecosystemengineer) liik, mis muudab oluliselt keskkonnatingimusi, eelkõige ressursside taset keskkonnas. Seeläbi
keskkonnatingimuste muutumisele ning suurem on tõenäosus, et liigid suudavad üksteise funktsioone vajadusel asendada). · (a) puhul vastupidine ei kehti, (c) puhul küll. Üldisemalt: · liigirikkamais kooslustes tarbitakse ressursse (kõikidel troofilistel tasemetel) väiksema jäägiga, ressursside viibeaeg koosluses pikeneb; · suurem liigirikkus vähendab ökosüsteemi protsesside suurte muutumiste ohtu väliste mõjutuste korral (häiringud, invasioonid, haigused jne) · koosluste mitmekesisus ning elu jooksul erinevaid elupaiku vajavate liikide püsimine sõltuvad otseselt ka maastikulisest mitmekesisusest. *NB! Liigirikkus on sageli looduskaitsetegevuse üks eesmärke! Pärandkoosluste taimestik Soontaimede liigirikkus Kooslus Leitud liike % eesti liikidest % kaitsealustest
Kaladel ei esine larvid väga suurtes hulkades; lokaliseeritud on nad kôhuôônde. (Grabda, 1991) 3.2.3.2. Pomphorhynchus laevis (Zoega in Müller, 1776) (Acanthocephala, Palaeacanthocephala, Echinorhyncidae) P. laevis on levinud parasiit Läänemere lestal ning kidakärssne, kellele kala on lôpp- peremees. Talle on iseloomulik kaela paisumine kerakujuliseks pôieks (bulbus). Täiskasvanud emased isendid kasvavad 25-28 mm, isased 15 mm pikkuseks. Sagedased on massilised invasioonid. Ussid tungivad sügavale limaskesta ja läbistavad soole selliselt, et bulbus ulatub soolest välja ja ülejäänud keha jääb soole sisse. Väga intensiivse nakkuse korral tungivad ussid kogu oma kehaga kala kehaôônde ja kaevuvad 32 maksa, neerudesse vôi gonaadidesse, kus nad mône aja pärast surevad. Larvi staadiumid (cystacanth) parasiteerivad mitmesugustel kirpvähilistel (Amphipoda). Väikestes kalades siirdub P
Sool ainuke tuntud konservant. Kuldmündid ---> hõbemündid (penn, dinaar). Kulda hakkas Euroopas nappima, sest Idamaades käibel ainult kuldmündid. Kuna Euroopa ostis Idamaadelt aga Idamaad Euroopast mitte, siis kuld voolas Idamaadesse. 1780, 1793, 1794 kehtestas Karl Suur oma riigis uue rahaarvestuse stiili, 12 penni =solibus (silling), 20 solibust =libra (nael). 8 Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt. Prantsusmaal, Itaalias ja Reinimaal kujunes kõige varem aadel ja aadlikultuur, suurem nõudlus luksuskaupade järgi. Euroopas toodeti asju, mida Idamaad ostsid, kaubandusbilanss tasakaalus. Hiliskeskajal kaupmees rikas linnakodanik, varakeskajal kas kaupmehel ongi kodu? Laevnikud, voorimehed on spetsialiseerunud. Pisa, Genova, Veneetsia suured merelinnad, laevasik ja raha. Omad kolooniad Musta mere ja Vahemere ääres