Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist. Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid Suletiste ehk võõrkehade meetod settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus)
väljakildumiseni või kontaktini settebasseini äärel. (3)algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt. vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud/ümberpööratud kihtidega, siis on see toimunud peale nende kihtide moodustumist ja kivistumist. (4)põiksete suhete meetod - horisontaal-lasuvuses kihte (ka kallutatud läbilõigetes) lõikavad murrangud, intrusioonid (nt daik'id) on nooremad kui vastavad ümbriskivimid. Raskem on määrata samuti horisontaal-lasuvusega sille ja laavavoole/katteid, kuid siin on võimalik jälgida mitmeid magma või laava kuumusest põhjustatud sekundaarseid muutusi ümbriskivimites. (5)suletise meetod - mingis settekihis leiduvad kivimite tükid(fragmendid) ja/või suletised on vanemad kui vaadeldav settekiht. Selliselt on võimalik määrata samuti intrusioonide ja neid ümbritsevate settekivimite vanuselisi suhteid. Nt
Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Üheaegselt kristalliseeruvad mineraalid, mis tarduvad kindlas hulgalises vahekorras kindlal, oma sulamistäppidest, palju madalamal temperatuuril. 28. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla vedelas kui ka tahkes olekus. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi magmakeha tungimist ülespoole, kui ka selle tardkivimiteks struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Lasumisvormid: rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kilisuspindadega. Põikintrusioon lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. Lasumusvormid:
Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Soodsa temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu). Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks: Rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam- vähem paralleelselt. Põikintrusioon lõikab kiltasid või kivimikihte Lasumusvormid:
pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks
· Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punaserohelisevärviline granaat pürokseenkivim eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. 25. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. Intrusiivseist lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte vôlvjalt ülessurunud magmakeha (AjuDagi mägi Krimmis);
paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast pärinevad arvukad rändrahnud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem mandrijää. Pealiskord Neoproterosoikumi lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega
Deformatsioonid võivad vähemal või rohkemal määral rikkuda seda korda. Pindalalise pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakiildumiseni. See annab võimaluse võrrelda eri kohtades toimunud sündmusi ajaliselt. Kiht on tekkinud kõikjal ühel ajal. Põiksete suhte meetod horisontaal- ja kallutatud lasuvuses kihte lõikavad murrangud/intrusioonid(nt. Daigid) on nooremad kui ümbriskivimid. Suletiste meetod mingis settekihis leiduvad kivimite fragmendid on vanemad kui vaadeldav settekiht. Paleontoloogiline meetod . Smithi protseduur igal settekihil on ainult temale omased kivistised (juhtkivistised), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 11
Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. 68. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Tekke keskkonna järgi: · Intrusiivsed (plutoonilised): o Daik (täitunud lõhe) o Sill (plaatjas magmakeha) o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal)
- Aspontaansus - Seksuaalkäitumise muutused - Mõtlemisstrateegiate kasutamise häirumine - Lõhnataju häire Käitumine: Seotud peamiselt käitumise regulatsiooni või kontrolli häirumisega mis muudab reageerimise olukordadele või vastamise ebakohaseks: eneseregulatsiooni häire, kollektsioneeriv käitumine, perseveratsioonid, intrusioonid ja konfabulatsioonid, käitumusliku kontrolli häired (keskkonnast sõltuv, imitatsioonikäitumine, utilisatsioonikäitumine) Otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel - Seotud mäluga sekundaarselt läbi tähelepanu ja probleemilahendusosksue - Dorsolateraalne piirkond on töömälu töötlus - Hemisfääridel roll meeldejätmisel ja mälust ammutamisel – vasak semantiline, parem episoodiline.
annaabi.ee 
