Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n
meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle - temperamendi välist puudumist ja tavapärast ,,sissepoole" elamist st introvertsust. Sest kuigi hetkel puudub meil antud võrdluse jaoks näitlik materjal, oleks antud situatsioone äärmiselt huvitav jälgida paralleelselt taoliste eksperimentidega, mis on läbi viidud näiteks vahemeremaalaste peal. PROTSESS JA JÄRELDUSED Grand Hotell Viljandi restoran Meie katseobjekt liikus tavalise möödakäijana akna keskele, siis pööras ennast nende poole ja jäi sisse vaatama. Kuna ruumis viibis umbes kolmkümmend inimest, tegi see nende jaoks asja tunduvalt lihtsamaks
3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta
Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja... Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde: Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“
tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. Umbes 10 aasta pärast. Koos on parem 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab
JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist erandlikku jäädvustust arhetüüpses (läänelikus) mõtleja-poosis.
Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 8.Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab
Selle loogika alusel koostas Cattell oma testi, milles tõi 12 peatunnusele juurde 4 lisatunnust. Osa tunnuseid on Cattelli arvates pärilikud ja osa kujunenud keskkonna mõjul. Kuidas need kellegi käitumises avalduvad, oleneb suurel määral selle inimese haridusest, intelligentsusest ja temperamendist. Hans Eysencki isiksuseteooria Ta oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab väiksemast arvust joontest. Ta rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust- introvertsust ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimeneon tagasihoidlik ja kinnine,usalduväärne ja ettevaatlik, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, armastab nalja, naeru ja vaheldust. Teda ei saa alati usaldada ning tal on palju sõpru.
skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5
vaid terve grupi inimeste. See teooria väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni, mille järgi see teooria on ka nime saanud. Vahel on seda nimetatud ka Oceani teooriaks. See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on: 1) Ekstravertsus/introevertsus See on ka enamustes teistes teooriates sees. See on isiksuse iseloomustamisel oluline grupp. Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus
annaabi.ee 
