Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Õnneliku elu pidid kindlustama haridus ja teadmised.Valgustajate ideaaliks oli nn loomulik inimene. 11
,,Keisri Hull" (1978). ,,Rakvere romaan" (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused anastanud: linna sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust
Pikkadele otsingutele järel jäi ta peatuma "Figaro pulmal", mille oli hiljaaegu kirjutanud andekas näitekirjanik Beaumarchais . Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu
Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest
Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse,
'' Anne'i õuenarr näeb vaeva, et rahvahulka üles kütta. ''Kindlasti on teil kõigil kärntõbi ja sellepärase ei julge te oma päid paljastada?'' karjub ta ja tõmbab endal mütsi peast, et eeskuju näidata. Aga rahvas... ei järgne tema eeskujule. 11 Kauaoodatud sünnitus... Anne'i rasedus ei ole sugugi ilma probleemideta. Anne on ülimalt närviline, lausa neurootiline. ta muutub enneolematult usaldamatuks, ta kahtlustab intriigis ja reetmises iga õukondlast, kelle nägu talle ei meeldi. Tema närvilisus kasvab sedavõrd, et ta pahandab pidevalt Henryga ja karjub tema peale. Siis on asi lõpuks nii kaugel, et algavad sünnitusvalud. Anne peab kolima nurganaisetuppa. Ühes oma kammerneitsite ja mõne ammega. ''Ma ei taha ainult naisi!'' palub ta. ''Tahan enda ümber lõbusat seltskonda. Nalja, muusikat, poeesiat!'' Ja siis saabub 7.september 1533 Kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Henry väike poeg suri
Kokku säilinud 36 näidendit, millest varasemad olid komöödiad (1595"Suveöö unenägu", 1593"Tõrksa taltsutus", 1596"Veneetsia kaupmees", 1598"Palju kära eimillestki", 1600"Windsori lõbusad naised", "Kaheteistkümnes öö", 1604"Mõõt mõõdu vastu" ) ja nn. ajalookroonikad ("Henry IV(1597/98),V(1599),VI(159092),VIII(161213)", "Richard II(1595), III(1592)", Kuningas John(1596)). Huumori allikax on tavaliselt madalamast soost tegelased, vaimukuse intriigis on suur osa juhusel ja saatusel, õigustab inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vabandades sellele mitmed ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Ajalookroonikates lahkab võimuprobleeme. Loomingu kõrgtaseme saavutas S. 17 saj esimesel kümnendil, mil tema loodud tragöödiad läxid maailmakirjanduse ajalukku, neis seob ta inimese
küsinud, keda ta peab oma aja parimaks kirjanikuks. Boileau vastanud kõhklemata, et Molière'i. Looming Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi
kogutud draamateosed. Kokku säilinud 36 näidendit, millest varasemad olid komöödiad (1595"Suveöö unenägu", 1593"Tõrksa taltsutus", 1596"Veneetsia kaupmees", 1598"Palju kära eimillestki", 1600"Windsori lõbusad naised", "Kaheteistkümnes öö", 1604"Mõõt mõõdu vastu" ) ja nn. ajalookroonikad ("Henry IV(1597/98),V(1599),VI(1590-92),VIII(1612-13)", "Richard II(1595), III(1592)", Kuningas John(1596)). Huumori allikax on tavaliselt madalamast soost tegelased, vaimukuse intriigis on suur osa juhusel ja saatusel, õigustab inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vabandades sellele mitmed ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Ajalookroonikates lahkab võimuprobleeme. Loomingu kõrgtaseme saavutas S. 17 saj esimesel kümnendil, mil tema loodud tragöödiad läxid maailmakirjanduse ajalukku, neis seob ta inimese saatuse tihedalt ühiskonnaga (1604"Othello", 1606"Macbeth", 1606"Kuningas Lear", 1595"Romeo ja Julia",
Kokku säilinud 36 näidendit, millest varasemad olid komöödiad (1595"Suveöö unenägu", 1593"Tõrksa taltsutus", 1596"Veneetsia kaupmees", 1598"Palju kära eimillestki", 1600"Windsori lõbusad naised", "Kaheteistkümnes öö", 1604"Mõõt mõõdu vastu" ) ja nn. ajalookroonikad ("Henry IV(1597/98),V(1599),VI(1590-92),VIII(1612-13)", "Richard II(1595), III(1592)", Kuningas John(1596)). Huumori allikax on tavaliselt madalamast soost tegelased, vaimukuse intriigis on suur osa juhusel ja saatusel, õigustab inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vabandades sellele mitmed ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Ajalookroonikates lahkab võimuprobleeme. Loomingu kõrgtaseme saavutas S. 17 saj esimesel kümnendil, mil tema loodud tragöödiad läxid maailmakirjanduse ajalukku, neis seob ta inimese saatuse tihedalt ühiskonnaga (1604"Othello", 1606"Macbeth", 1606"Kuningas Lear",
annaabi.ee 
