tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused:
*pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%)
majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika enamlevinud vahendid: avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb
rohkem kasu. Samamoodi on Euroopas juba pikemat aega käimas arutelu, mida ette võtta ning kuidas eurotsooni riike ohjes hoida ning tagada ühtne rahanduspoliitika. Kriisi tekkepõhjused olid seotud liigse laenamisega, suurte ettevõtete läbikukkumisega ja ka valitsused ei sekkunud õigel ajal piisavalt.1 Põhjuste üke kestab diskussioon siiamani, kuid kriisi tunnistamine ei võtnud kaua aega ning juba 2008. aasta 8. oktoobril alandas Euroopa Keskpank koos teiste suurte maailma pankadega intressitaset. Ajutiselt rakendati ka erakorralisi meetmeid: fikseeritud intressiga piiramatu likviidsus pankadele ja võlakirjade otsene ostmine turult. Samuti tõhustati EL-i finantsjärelevalvet.2 Praeguseks on 2008. aastal USA alanud majanduskriisi keskmeks selgelt saanud Euroopas toimuv ja esimese etapi võib lõppenuks lugeda. Kui vaadata suuremat pilti, on Euroopa Nõukogu juhi Herman van Rompuy plaan ehk pangandusliidu loomine osa debatist Euroopa Liidu tuleviku üle
XII PEATÜKK: VALITUS JA RIIGIEELARVE · Valitsuse majanduslikud ülesanded: majanduse seadusandluse loomine, omandiõiguste määramine, turusüsteemi kaitsmine, konkurentsi stimuleerimine, tulude ümberjaotamine, majanduse stabiliseerimine, positiivsete kõrvalmõjude toetus, negatiivsete piiramine. · Suur majandus suudab mõjutada rahvusvahelist hinda ja intressitaset. Tänapäeval on suureks majanduseks hetkel USA, aga varsti saame selleks pidada ka EL'i. · Väike majandus enamik tänapäeva rahvusriike, kes ükski ei suuda müjutada maailma majandusnäitajaid. · Avatud majandus ei tee piiranduid kaupade, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele. · Suletud majandus kõikidele asjadele on piirangud, tollimaksud jne. · Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse ühiselt, mille tarbimist ei saa
kasv jätkus. EESTI MAJANDUS AASTAL 2009 Rahapoliitiline keskkond püsis 2009. aasta jooksul leebe ning aitas leevendada üleilmse finantskriisi mõju. Enamik olulisi finantsinstitutsioone väljendas selget vajadust hoida intressimäärad madalad ning mitte kiirustada majandust stimuleerivate meetmete vähendamisega. Euroopa Keskpank alandas rahapoliitilise intressimäära aasta esimesel poolel 1% tasemeni. Madalat intressitaset soodustas ka deflatsiooniline surve, mis seisnes toorme hindade languses üleilmse nõudluse madalseisu tõttu ja palgasurve kahanemises kõrge tööpuuduse mõjul. 2009. aasta jooksul jätkus dollari nõrgenemistrend, mis küll detsembris pöördus, kuid aasta alguse tasemega võrreldes oli dollar aasta lõpus ligi 3% odavam. Vene rubla kurss Eesti krooni nõrgenes ligi 5%. Nende valuutade odavnemise mõju leevendas Rootsi krooni kallinemine. Rootsi krooni kurss Eesti krooni tugevnes
kõrvaldamiseks kasutada ennetähtaegseid tagasimüügi- ja repotehinguid. Kohustuslikud reservid. Kohustuslikud reservid kujutavad endast pankade kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest ja kohati ka muudest kaasatud vahenditest. Eeldusel, et reservide nõutav tase tuleb saavutada mingi perioodi keskmisena või et neid saab mõnel muul viisil vajaduse korral kasutada maksete teostamiseks, on kohustuslike reservide abil võimalik stabiliseerida rahaturu intressitaset ja vähendada likviidsusriski pankadevahelistes arveldustes. Kohustuslike reservide kasutamisvõimalus maksete teostamisel vähendab pankadevahelise rahaturu intressitaseme sõltuvust paratamatutest ebakorrapärasustest igapäevaste maksete mahus. Samuti on need täiendavaks puhvriks pankade ajutiste likviidsusvajakute kõrvaldamisel. Sageli on kohustuslike reservide ülesandeks ka baasrahanõudluse mõningase stabiilsuse
tarbimine KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses) Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb
reaalse SKP suurenemine Rahapoliitika vahendid (instrumendid) Rahapoliitika enamlevinud vahendid on: Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Näiteid USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse taastumise jätkumise korral juba oktoobris, selgub Föderaalreservi Vabaturu komitee, mis Ühendriikide rahapoliitika üle otsustab, juunikuise koosoleku
annaabi.ee 
