TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend
Kohtulahendi sisu seisneb Tõnis Paltsi ja Karmen Paltsi 2007. aasta eest esitatud ühis tuludeklaratsiooni, milles nad deklareerisid maksustava tuluna saadud maksuintressi. Õiguslikud küsimused 1. Kas Tulumaksuseadus sisaldab sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. Ei, Tulumaksuseadus ei sisalda sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. 2. Kas MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek on juhuslikku laadi sissetulek? Ei, MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek. 3. Kas TuMS§ 17 lg 2 tuleneva maksuvabastuse laiendamine maksuintressile on võimalik? Ei, TuMS § 17 lõikes 2 tuleneva maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik. Kui riigi poolt maksumaksja kasuks maksuõigussuhtes arvestatud intress on tulumaksuga maksustatav, siis peaks maksukohustuslasele makstavat intressi käsitleda
isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses. 3 Tulude jaotus ühiskonnas ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, kasutatakse ka mõistet "ettevõtte müügikäive". Võrduse ja ebavõrdsuse tekke põhjused Ebavõrdsuse põhjused · ebavõrdsus töötuludes · ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses · ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Lorenzi kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi 4 Nõudlus- Kõik, kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise.(turunõudlus). Struktuur-näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta.
sellest kui palju me teenime. Töötaja palkaksin arvatavasti poole kohaga kuna teda läheb mul ainult siis vaja kui tootmine on suur. Tema palk on vahemikus 250-300 eurot. 9) Äriplaani käivitamiseks ja elluviimiseks vajalikud investeeringud Et alustada tuleb mul tõenäoliselt raha küsida oma vanematelt, kuna kõigepealt on mul vaja köögitarvikuid, mis maksavad päris palju, kuni 300 eurot. Vanematelt raha laenamise plussiks on see, et intressis pole üldse või on see väga väike ning tagasi saan ma maksta väiksete summade kaupa nii nagu mul parasjagu võimalik on. 10) Äriplaani kokkuvõte. Minu äriplaaniks oli eritellimusel kookide ning tortide valmistamine. Ma alustaksin tootmisega kodus ning kui kasum ja tootmine on suur, siis tulevikus võiksin rentida või osta ruumid kus tootmist jätkata. Konkurentideks on mul peamiselt suured poeketid, kus kookide valik on suur, kui minu
Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul. Tulu jagatakse järgmiselt: a) töötulu b) tulu omandilt c) rahalised toetused d) naturaalsed toetused RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel Rikkus jaguneb: a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma väärtust b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid
eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum ebavõrdsuse põhjused: ebavõrdsus töötuludes ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv
otsuseid tehakse üksikisiku (ettevõtja) tasandil. Segamajandus - segu eelpool nimetatud kolmest majandussüsteemist; on valdav tänapäeva arenenud riikides. 2. TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS Hüvesid on alati vähem, kui inimesi, kes sooviksid neist osa saada (ressursid on piiratud). Majandusliku ebavõrdsuse põhjused võib jagada kolme rühma: ebavõrdsus töötuludes, ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ja ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus. Sotsiaalne stratifikatsioon on ühiskonna jagamine saadavate hüvede (raha, jõukus jms) hulga põhjal erinevateks sotsiaalseteks kihtideks. Koht ühiskonnas võib olla omandatud või päritud (kastisüsteem, seisuste süsteem, klassisüsteem) ja selle määrab majanduslik positsioon (sissetulek ja omand), sotsiaalne staatus ehk prestiiz, võim - võime mõjutada tegutsema teisi enda või mõne grupi huvides.
Kapital palk Kinnisvara, maa rent ettevõtlus kasum Potentsiaalset töötulu allikat-aega-on inimestel võrdselt, aga nende võimed, oskused ja soovid on erinevad. Viimased sõltuvad: Inimese oskustest ja teadmistest Inimese loomulikest võimetest ja eeldustest Õnnest ja juhustest Majandusliku ebavõrdsuse põhjused Ebavõrdsuse töötuludes Ebavõrdsus maa ja kaptali omanduses Ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Sissetulekute ebavõrdsus Vaesus- kui spetsiifiline sissetuleku tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks. Mõnikord kasutatakse vaesuse defineerimiseks suhtelisi näitajaid, seega see, keda peetakse vaeseks, võib sõltuda antud maa üldiselt elatustasemest antud perioodil. Ebavõrdsuse mõõtmine Elanikud jagatakse tulude suuruse alusel tulugruppidesse, kas kümnesse või enamlevinud rahvusvahelise praktika kohaselt viide tulugruppi.
võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral. 20. Võlakirja duratsioon Näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m) 21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse
summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud • investorite otsused oma säästude kaitsmiseks kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 22. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d
profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the banking industry as a means of outlining the areas of strength and weakness within the funding of the institution. FTP can also be used to indicate the profitability of the different product lines and each staff member, as well as act as a great medium for comparison between employees, branches, etc. 32. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d
annaabi.ee 
