Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Angiini järel võivad kannatada saada süda, liigesed või neerud, aga ka kõik kolm organsüsteemi korraga. Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Kui tavalist viirusnakkust ei ravita antibiootikumidega, siis bakterite tekitatud angiini küll. Ravimata bakterinfektsioon on riski põhjusseks nii emale kui ka lootele: enneaegne sünnitus, intrauteriinne kasvupeetus, loote surm, ema septiline okk Viirusinfektsioonid on ohtlikud raseduse esimesl kolmel kuul, kui puudub platsenta, mis on kaitsvaks barjääriks rasedusele. Viiruste eest alati ei ole kaitset. Küll aga peaks lisama, et geen- ja kromosoommuutused on enamasti põhjustatud viirushaigustest ja on seega enamasti raseduste iseeneslike katkemiste põhjuseks. 4. Mida on teada nende ravimite ohutuse kohta raseduse ajal, millised võivad
Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu. Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas. Vältimine: * Geneetiline nõustamine * Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega Sümptomid: * Suured verevalumid lihastesse * Iseeneslik veritsuse tekkimine * Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus * Maosooletrakti ja kuseteede verejooks * Veri uriinis või väljaheites * Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt Uuringud: Kui veritsushaigus diagnoositakse perekonnas esmakordselt, on vajalikud mitmesugused hüübimissüsteemi uuringud
endometrioos Emaka faktor (3-10%) günatreesia (Mayer - Rokitansky - Küsteri sündroom: rudimentaarne uterus ja tupe aplaasia) intrauteriinsed liited - Asherman'i sündroom - osaline või täielik emaka cavumi obliteratsioon seoses põletikuga või emakasiseste protseduuridega (näiteks abort, abrasioon peale sünnitust) intrauteriinne septum emaka väärarengud müoomisõlmed polüübid Peritoneaalne faktor (30-40%) endometrioos 4 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html
Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu. Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas. Vältimine: * Geneetiline nõustamine * Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega Sümptomid: 4 * Suured verevalumid lihastesse * Iseeneslik veritsuse tekkimine * Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus * Mao-sooletrakti ja kuseteede verejooks * Veri uriinis või väljaheites * Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt Uuringud:
Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu. Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas. Vältimine: · Geneetiline nõustamine · Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega Sümptomid: · Suured verevalumid lihastesse · Iseeneslik veritsuse tekkimine · Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus · Mao-sooletrakti ja kuseteede verejooks · Veri uriinis või väljaheites · Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt 8
insectum -- putukas + caedere -- tapma) -- putukamürgid. Vt. ka akaroinsektitsiidid. 8 interaktsioonid (ld. inter -- vahel, seas, hulgas + pr. action -- tegevus) -- vastastikused toimed. Erinevatesse liikidesse kuuluvate organismide vahelised vastastikused toimed (näiteks: parasiit -- parasiit, parasiit -- peremees jt.). Interaktsioonid on indiferentsed, kasulikud (sümbioos) või vastuolulised (antagonistilikud suhted). intrauteriinne nakkustee (ld. intra -- sees + uterus -- emakas) -- transplatsentaarne nakkustee, emakasisene nakkustee. Parasiidi noorvormid kanduvad tiine emaslooma verega emakasse, mille barjäärid nad läbivad ja nakatavad looteid. Selle nakkustee puhul kandub invasioon tiinelt loomalt loodetele. invasiooni arvnäidud (ld. invasio -- sissetungimine, rünnak). Iseloomustavad arvuliselt parasiitide levikut loomadel. Olulisemad näitajad on invasiooni ekstensiivsus (IE) ja
nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 24. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas teine ennetamine. Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 25
nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne – siirutamine – nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne – nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 25. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine – esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas – teine ennetamine. Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 26
– Mitmiksünnitus 5% (risk 6x suurem) • diagnoos sageli hilineb (subkliiniline) – Isheemiline põhjus 20% – lapseea insuldist dgn.10% esimese 3.t.jooksul* • Ajalistel perinataalne isheemiline insult 1:4000 – meil 18% esimese 6.t. (Laugessaar, jt.2010) • Intrauteriinne infektsioon 11% • insult esimese 7-10 surma põhjuse hulgas lastel (enam kui diabeet ja meningiit kokku USA- – Koorionamnioniit (platsenta põletik)-emal sünnil palavik-risk 7x suurem s) • mõju edasisele (kogu) elule