Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid. Chopin armastas intiimsemat õhkkonda. 1828 lõpetas Varssavi Lütseumi. 1825-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast kooli tahtis ilma näha. Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu. Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku
Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. Ka interpreetidena olid nad erinevad. Ta kirjutab Lisztile: "Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka midagi, millega talle vastu pead anda......" Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid. Klaveriteoste kõrval on Chopinil loomingus la laule , mis on loonud nooruseas sünnimaal.
kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud mõistes lugeda ka internaatkooli või lastekodu. Just sel põhjusel ongi koduvägivallaga, võrreldes kõikide muude vägivalla liikidega, kõige raskem toime tulla ja seda eriti lapsel. (www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8) 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid
Kogu näitab ära mehe 8 geniaalsuse kõikides võimalikes vormides. On olemas nii löövaid ja tabavaid noorsoole mõeldud poeeme, tohutut ekstravagantset sõnademängu koos suurte ja jõuliste alateadlike alltoonidega, mis muudab lugeja peatselt Jaan Krossi luule austajaks. Kuid lisaks uuematele ja marumatele luuletustele leiab siit ka hiliste kuuekümnendate luuletusi, mis on palju sügavamamõttelisemad ning rohkesti intiimsemat laadi mõtteavaldusi, mis otse pärit Krossi sügavamaitest mõttesoppidest. (Kaldoja, 2007) Veel lisaks kõigele on luuletaja jätkanud traditsiooni kasutada huvitavaid ja uudseid tuletisi ja sõnu täiesti uues kontekstis, luues nii üdini krossiliku stiili. Kuigi mehe algusaastate luulet on hinnatud enam kui hilisemat, on ,,Voog ja kolmpii" parimaks kokkuvõtteks tema luuleloomingule. Ka hiljem, üheksakümnendatel pöördus Jaan Kross korraks tagasi luule juurde, väljastades
* 1848.a. tegi ta oma viimase kontsertreisi Inglismaale ja Shotimaale ning suri tuberkuloosihaigena 1849.a. Pariisis. Chopin on kirjutanud valdavalt klaverile. Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. 18 Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopin jõudis oma isikupärase muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu. Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja
aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta. Suhteliselt kiire ja odav võimalus mingile probleemile lahendust leida. · Intervjuu. Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta. Võivad esile kerkida mitmed teemad, millest uurijal uurimust alustades aimugi ei pruugi olla. · Vaatlus
muutumisele intiimsemaks. Oht on siin selles, et me võime teist inimeste varustada sellise informatsiooniga, mis võib meid kahjustada ja seetõttu on eneseavamise üheks oluliseks komponendiks vastastikkus. Ühesugune avatus samal intiimsuse tasandil mõjutab suhte arenemist kõige enam. Teisele endast antav info sôltub eelkôige läheduse astmest. Kui võõrastele antakse endast tavaliselt pinnapealset infot, siis lähisuhtes edastatakse endast enam intiimsemat infot. Mida privaatsem ja sotsiaalselt ebasoovitavam see info on, seda sügavam on eneseavamine. Vöôraste puhul üritatakse teisele enamasti vastata sama info kogusega ja sügavusel mis teine teile esitab. Tavaliselt ei meeldi teistele need inimesed, kes on kas liiga reserveeritud vôi avavad end siis liialt - nt kui keegi rongis räägib teile oma muredest, siis see on kaunis ebameeldiv. Üldiselt on vastastikuse pôhimôte siin oluline.
Suured ja väikesed asjad saavad kõrvuti rahulikult eksisteerida – kõik muutub inimesetaoliseks. Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo. Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt. Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti. Lehte Hainsalu Paul Haavaoks Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat,
kirjanike, tõlkijate jt vaimuinimestega. Teatud mõttes tema loomingut ja autoripositsiooni kirjeldades peaks arvestama seda, et tema puhul kulgeb traditsiooniside varasema eesti kirjanudsega, muuhulgas ka arbujaliku traditsiooniga jne. See on see taust, mis kindlasti on Hirve luuletuste vormi kui sisu kui maailmavaadet mõjutanud. Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Selliseid osutsui vanemale põlvkonnale, nt tõlkija, kellegi kultuuritegelase onule või sugulasele, leiab ,,Rännuraamatust" päris palju. Hirve tekste lugedes tuleks välja tuua veel mõned olulised taustad, eriti just teatud eeskujud,
«Saint-Antoine de Chaps' kloostri jaoks,» vastas Fleur-de-Lys silmi tõstmata. Pealik tõstis ühe tikandi otsa üles. «Kes on, mu kaunis nõoke, see paks sandarm, kes seal täispõsi pasunat puhub?» «See on Triton *,» vastas Fleur-de-Lys. Ta lühikestes vastustes oli ikka veel tunda jonnakat tooni. Noormees sai aru, et on viimane aeg talle midagi kõrva sosistada, ükskõik kas mõni lollus või meelitus. Nii ta siis ka kummardus, kuid ei leidnud oma kujutlustes midagi õrnemat ega intiimsemat öelda kui: «Miks teie ema alati kannab niisugust vappidega ehitud kleiditükki nagu meie vanaemad Charles VII ajal? Öelge talle ometi, et see praegusel ajal enam ei sobi ja et vapina ta kleidile 1 3 3 tikitud uksehing ja loorber annavad talle kõndiva kaminaeesriide ilme. Uskuge, praegusel ajal ei istuta enam niiviisi oma vappide peal!» 230 Fleur-de-Lys lõi üles oma ilusad silmad täis etteheidet. «Kas see on kõik, mis teil mulle öelda on?» ütles ta tasase häälega.
annaabi.ee 
