võimalustele; klient kui tegur muutuste saavutamiseks; sotsiaalse võrgustiku olulisus stressi vähendamiseks ja enesekontrolli suurendamiseks; kliendi osalus jõustamisprotsessis: klient püstitab eesmärgid, vahendid ja tulemused; dünaamilisus, pidevalt muutuv ja arenev protsess. (Toros, 2013) See tähendab, et jõustamine on aktiivne protsess, mille eesmärgiks on muuta passiivne tegevus aktiivseks, protsess, kus suurendatakse personaalseid, interpersonaalseid ja sotsiaalseid oskusi ning suutlikkust, et indiviidid, pered ja kogukonnad oleksid võimelised saavutama eesmärke, mis on neile olulised. Jõustamise eelduseks on kombinatsioon vastastikkusest toetamisest, eneseabist ja liberaalsetest liikumistest (nt anti-rassism, feminism, ealine, seksuaalne, usuline vm diskrimineerimine). (Kiipli, 2012) Jõustamise eesmärgiks on eriliste strateegiate kasutamine ühiskonnas jõudu omavate, teatud
Agressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine. Võib olla füüsiline ja psühholoogiline. Agressioon – akt, kus tehakse kehaliselt või vaimselt/hingeliselt kahju teisele. Vägivaldne käitumine – tähendab füüsilise jõu kasutamist kellegi vastu. Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont: a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele Füüsiline Psühholoogiline b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes: Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude /teadete rääkimine või saatmine Esineb arvuline esinevus Erinevus vanuses c) korduvus aja jooksul Arengu spiraal: 1 aste – vaatamine ja ootamine 2 aste – katsetamine
praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega. Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel
teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned
Ekstravertsus · Seos töösooritusega on ebakindel ja sõltub ametist. · Kaks ekstravertsuse mudelit: üks rõhutab seltsivust (nt McCrae & Costa), teine ambitsioonikust (Hogan) Sotsiaalsus (Agreeableness) · Vajalik ametites, kus on oluline teistega läbisaamine. Nt ennustab töösooritust klienditeenindajatel või ametites, kus on tegu meeskonnatööga · Modifitseerib meelekindluse mõju. Kõrge meelekindlus koos madala sotsiaalsusega võib kaasa tuua interpersonaalseid konflikte. · A seos karjääriedukuse ja sissetulekuga on pigem negatiivne Teised omadused · "Aususe testid" (integrity tests) · Criterion-focused occupational personality scales (COPS) · Kitsamad isiksuseomadused nt elamustejanu, stressitundlikkus · "Emotsionaalne intelligentsus" · Enesetõhusus K2: Tööga rahulolu · Lihtne vastus: kõik isiksuseomadused on seotud tööga rahuloluga
1. Moraalseid kohustusi vaadeldakse objektiivsete kohustustena (isegi kui ametlikku reeglit selle kohta pole) 2. Moraalseid kohustusi tajutakse (percieved) olevat legitiimselt reguleeritud st inimesi tuleb takistada moraalselt vääralt toimima, või kui tegu on tehtud, siis peab järgnema karistus. Lääneühiskond peaks taskuvargust moraalselt vääraks. Samas interpersonaalsete kohustuste moraalne jõud on väga suur! Nt indialased kaitsevad pigem interpersonaalseid moraalseid kohustusi, ameeriklased õigusest (justice) tulenevaid kohustusi. Kultuurides on väga suur variatiivsus, kuid sellest hoolimata tulevad erinevate kultuuride võrdlusel välja selged kultuurisevahelised erinevused. Jumalikkuse eetika (ethic of divinity) Jumalikkuse eetika seisneb selles, et inimene on kohustatud austama või säilitama asjade loomuliku korra pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. Kanaga seksimise näide.
juhirolli võtmisel. Valimis, mis koosnes 11-13-aastastest isoleeritud lastest, leidsid Wentzel ja Asher, et õpetajatele meeldisid isoleeritud lapsed üsna palju, kuna nad olid prosotsiaalsed ja sõnakuulelikud ning nende õppetulemused olid üsna head. Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib samuti kaasa aidata laste (eriti poiste) sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele, kui neil ei ole välja arendatud häid interpersonaalseid toimetulemisoskusi. Newcomb ja Bagwell jõudsid järeldusele, et sõpradevahelistel suhetel oli erinevalt mittesõprade suhetest neli kindlat omadust: vastastikusus ja intiimsus, intensiivsem sotsiaalne tegevus, sagedasem probleemide lahendamine ja tõhusam ülesannete täitmine. Bigelow ja La Gaipa Preemia-kulu tase Ühised tegevused, üksteisele lähedal elamine, sarnased ootused Umbes 7-8 aastat Normatiivne tase Ühised väärtused, reeglid ja sanktsioonid
•Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused: •ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima •tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega; •psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju. Interpersonaalsete suhete mudelid: •kerkisid esile 1940-50-ndatel PÕHIMÕTTED: Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil (seotus ja kontroll) • Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse (komplementaarsus) Seotus ja kontroll •Uuritud: käitumist, dispositsioone (käitumise põhjused), probleeme, eesmärke. •Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist. •Seotus = külmus vs soojus •Kontroll = domineerimine vs allumine •SELETUS baasdimensioonidele:
Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs näitas, et madala intelligentsusega elus edukad indiviidid näitasid kõrgemat sotsiaalset kompetentsust lapsena (nt hea kohanemine kooliga, osalemine spordi- või huvialaringides, vanemate abistamine kodustes töödes). Seega teatav praktiline, sotsiaalne võimekus prognoosis edukust täisealisena ning kompenseeris madala akadeemilise intelligentsuse.Vähesed sotsiaal- emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme. Need lapsed, kellel on puudulikud kognitiivsed oskused/võimed, ei oska piisavalt õigesti interpreteerida teiste inmeste kavatsusi, ei taju teiste emotsioone adekvaatselt ja on võimelised vähem kontrollima enda tujusid. Niisugused sotsiaalse võimekuse puudujäägid viivad sageli agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada
annaabi.ee 
