siia alla kuulub haridussüsteem, kirik. Subjekt- inimesed tajuvad ennast subjektina ja see teeb nad ideoloogiale vastuvõtmatuna. Näiteks: mul on muusika valdkonnas oma maitse ja ma olen kindel et see on minu oma, keegi tahad sead aga kritiseerida, aga ma olen enda maitses kindel ja tunnen ennast selles hästi ja mulle ei meeldi kui keegi seda kritiseerib, ja kuna see on mu maitse siis ma olen subjekti kohapealt väga kergesti haavatav. Interpellatsioon- on kõnetamaine- interpellatsioon leiab aset siis kui näiteks kõnnid tänaval ja politsei hõikab hei sina seal ja sina pöörad ennast tema poole- te reageerisite ja see tähendab et sa oled tema ideoloogias sees. Sama on ka reklaamiga, teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste
ennast. Althusser märkis väga õigesti, et pole võimalik kujutada reaalsust, kui on võimatu sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu. Ideoloogia kõnetab mingil viisil inimest, teeb temast oma subjekti, ning suhe inimese ja ideoloogia vahel on loodud, on toimunud ideoloogiline interpellatsioon ehk kõnetus. Inimest võivad kõnetada paljud ideoloogiad korraga – religioon, looduskaitse, loomakaitse, feminism, patriotism, anarhism, kommunism, capitalism. Pea kõik, mis pole materiaalne, on ideoloogiline. Riik kõnetab meid kui oma kodanikke ning meie vastame sellele riigivõimu aktsepteerimisega, andes saadikutele mitte ainult poliitilise mandaadi, vaid ka õiguse ideoloogiliselt enda üle valitseda – luua pädevaid seaduseid, hallata
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture)
Ideoloogiliste riigiaparaatide hulka kuuluvad haridusasutused, meedia jne. Inimeste konstrueerimine subjektidena. Tema väide: subjektidena oleme me valmis ideoloogiale alluma, mingit teadust, identiteeti väljaspool ideoloogiat olla ei saa. Ideoloogia on loom, inimene suhtleb ideoloogilise kõnetamisega ära tundmise, mitte teadmise kaudu. Reklaamid nt ei anna meile uut teadust, vaid ära tundmist. Mõiste mida Althuster kasutab: interpellatsioon, näide kõnnite tänaval, eemal on politsei kes hüüab hei sina seal, ja te pöörate pead ja kui me vastame siis me oleme ideoloogia mõjuväljas. Reklaam ei kõnele kõikidega korraga, kõnetab sind eraldi. Sina vormis ja esitatakse ette teatud valikud, millele ma peaks reageerima. Kõik inimesed tunnevad seal ennast ära, kõnetavad justnimelt subjektina. Inimene on ideoloogiline loom, praktiliselt senikaua kui me määratleme ennast subjektina, täpselt nii kaua oleme me
Taastootmise viisiks on see, et ideoloogia konstrueerib inimesed, vormistavad nad teatud viisil, et nendega oleks võimalik ideoloogiliselt suhelda. Tekst enne reaalsust. Ideoloogia loob selle, kellega kõneldakse ja siis kõneldakse temaga. Meist saavad subjektid, siis ideoloogiaobjektid. Inimene on Althusseri meelest ideoloogiline loom. Ideoloogia toimib äratundmise järgi: küsimused sõnastatakse õigesti. Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine. Ideoloogia töötab kõnetuse kaudu. Meid kutsutakse olema need, kellega räägitakse. Sinatamine reklaamis. Gramsci: Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Gramscit käsitledes on tähtis hegemoonia mõiste. Hegemoonia on ideoloogia, mis püüab rahvale sisendada, et tema teab, mis neile hea on
*seadus ei saa tugineda ka sellele, et see on inimsele hea seadus ei ole kasulikkus inimesele *"seadus on seadus"me peame alluma *seadus suunab meie maailma *ST moodustub vastavatest institustioonidest ning teda pole reaalselt olemas *ST kollektiivne vale, millele me oleme nõus kõik alluma ( nt: "Kuninga uued rõivad" Andersen Suure Teise surve) *ST annab teatava õigustuse inimese tegudele ( ei pea olema mingi suurem võimu institutsioon) *ST määrab ära meie positsiooni ühiskonnas *interpellatsioon saame kellekski siis, kui meid k õnetataske *ST vanden õu teooriad Jean Bandrillard (19292007) *postmoderne ühiskond ei tooda enm esemeid vaid informatsiooni *tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne) *tõenarratiivide kadumine *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi varjamise teooria *eesmärkide kadumine
Me saame teadmisi kasutada siis, kui Suur Teine seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi. Suur teine määrab ära identiteedi ja positsiooni ühisk interpellatsioon. Vandenõuteooria. Ta toob kergenduse, et keegi teab, kuhu asi läheb, et kõik on kontrolli all. Jean Baudrillard (1929-2007) pants filos, fotograaf. Post-strukturalism. Baudrillardi väide on, et tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta (nt. berliini müür). Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me
o Inimesel on seega teatud privlileeg mõista enda vaimuseisundit. o Ja Freud ütles, et see pole ikka niii. Eneseteadvus on väga väike osa. Me ei saa olla kindlad selles terviklikuses. Inimese mina pole endaswt teadlik. Ehk siis freud ütles, et inimese mina tuum jääb endale alati kättesaamatuks. Ehk id/miksi on alati mina tunnetseus lõpuni kättesaamatu. Niisiis inimese teadvuse asemel on midagi mida nimetame mitteteadvuseks. Altusse mõiste: Interpellatsioon - Loeng 8 Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci (1891-1937) · Kirjutas oma tekstid vanglas. · Tema tekstid on tuntud kui ,,vangla vihikud". · Cramsci: maksism on teatav poliitline programm, mis peab maailma muutma. Tema küsimus oli see, miks ei toimu mingisusugst sotsiaalselt pööret. · Meid huvtab tema juures mõiste ,,Heagemoonia".
IRA ideoloogilised : haridussüsteem, lasteiad ja koolid. inimese käsitlemine subjektina. me oleme ideoloogia objektid subjektina : ideoloogia toimib meile just siis, kui laseme ennast määratleda subjektina. mida freud tegi subjelti mõistega? võttis selle lahti ja näitas, et descartes'i idee subjektist oli ekslik. inimene on ideoloogiline loom : me oleme ideoloogiaga seotud subjektiks olemise kaudu. RRA repsessiivsed : politsei, sõjavägi interpellatsioon : subjekti suhtlemine ideoloogiaga. kui teid hüüab tänaval politsinik : hei, sina! siis te pöördute, allute vabatahtlikult kõnetusele ja sellega allutakse ka politsile. samamoodi kõneldakse ka reklaamides. [tõnis läks apteeki ja seal öeldi talle : nüüd ei pea sa enam mõtlema jalaseenele, millele ta tõesti ei olnud mõelnud. aga näe, tal lubati sellele mõtlemisest loobuda] lacan : mina kujuneb alles siis, kui inimene siseneb keelde. mina on keeleline konstruktsioon.
annaabi.ee 
