Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument: • zombid on kujtletavad • Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud • järelikult pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega Keha ja vaimu interaktsioon (vastasmõju)- interaktsionalistlik dualism Descartes – keha ja vaim on küll erinevad, kuid nad on omavahel seotud interaktsionaalselt e. vastasmõjus. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed,mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Soonte avanemine on seotud erinevate aistingutega.
7. Seksuaalsused Strukturaal-funktsionalistlik perspektiiv s.o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel,perekondade moodutamist soosivana ) Konfliktiteoreetiline perspektiiv lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist) Sümboolne -interaktsionalistlik perspektiiv makrosotsioloogiline lähenemine asendub mikrosotsioloogilisega ja seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse integratsiooniga ning rõhk liigub seksuaalsetelt rollidelt seksuaalsele identiteedile. 8. Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Sotsiaalne kihistumine- 3 ressurssi 1. Võim võime sundida tahet teistele peale 2. Prestiiz teiste inimeste austus, lugupeetavus 3. Omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne
COOLEY, Charles 19. Sajandi Ameerika sotsioloog. PEEGEL-MINA TEOORIA. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog ja psühholoog. INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi. Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak. ALLPORT, Gordon (1897 1967) USA psühholoog.
kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest heteroseksuaalsusest kõrvalekaldumisi sildistatakse haigeteks ja pahelisteks või normaalset perkonnaelu lõhkuvateks Sümboolne interaktsionalistlik perspektiiv- sugutungi mudel asendub sellisega, kus seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse suhtlusena seksuaalrollidelt seksuaalse identiteedini. Konfliktitereetiline perspektiiv- lähtub samuti tungi/ sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused
Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega. See toimub nn internaliseerumise käigus sotsiaalsete normide ja väärtuste täielik omastamine. Interaktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on interaktiivne, nn läbirääkimistele toetuv, protsess. Sotsialiseerumine on interaktiivne protsess, mille käigus inimene omandab isiksuslikud omadused ning oma ühiskonnale iseloomuliku elulaadi. Indiviidi seisukohast - "mina" teadvustamine ja isiksuse kujunemine Isiksuse kujunemise 3 põhilist elementi: kognitiivne emotsionaalne käitumuslik NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus.
3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused Ch.Cooley- peegel-mina teooria. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. N.uhkus või alandus G.Mead- interaktsionalistlik mina-pildi teooria. · Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. · Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi. · Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak.
Tänapäevastes käitumis- ja sotsiaalteadustes räägitakse teist laadi nn statistilistest ehk tõenäosuslikest seaduspärasustest ja mudelitest. See tähendab, et nii inimkäitumist kui ka ühiskonna arengut saab ennustada üksnes teatava tõenäosusega. (Saar, 2007, lk 16) 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval Tänapäeval nii enam üldiselt ei arvata, kui arvati 30 aastat tagasi ja kriminaalse käitumise kujunemise domineerivaks seletuseks on saanud interaktsionalistlik mudel. Selle järgi kujuneb indiviidi kriminaalne käitumine välja pärilike omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõjus. Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi
õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest Tihti saavad insuldi tagajärjel need ajupiirkonnad kannatada Keel ja mõtlemine: Edward Sapir (1884-1939) Keel omandatakse kindlas keskkonnas - mõtled nii nagu keel lubab - lingvistilise relatiivsuse hüpotees Bejamin Whorfi (1897-1941) Keele seos mõtlemise ning teadmiste ja kogemuste omandamisega
Siis naiste riietuse uurimine. G. Dearborn ,,The psychology of clothing" 1918. E. Hurlock..........? 4. Riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimine tänapäeval. 40- 50ndad aastad. Tähendus. G. Hartman. Journal of Home Economics. 1949, 41 (3) ,,Clothing: Personal and social issue" 1956. a. esimene teaduslik konverents. Riietuse? multidistsiplinaarne olemus???? 60ndad aastad. Tõid sotsioloogilise aspekti riietuses. M. Horn ,,The Second Skin" 1965 Teoreetiline perspektiiv- sümbol- interaktsionalistlik teooria. 70ndad aastad: M. L. Rosencranz ,,Clothing concepts: A Social Psychological approach" 1972. Alates sellest riietuse eksperimentaalne uurimine (õpetaja seda allikat ei soovita lugeda). Kognitiivne perspektiiv. Siis sotsiaal- poliitilised hoiakud seoses riietusega. 80ndad aastad. Fookus. Fookus füüsilisele atraktiivsusele. Teatud vanusegrupi liikmed. + tänapäeval uuritakse: inimese riided, laste riietus (sarnane juba täiskasvanute kõrgmoega); loomade riietused jne.
annaabi.ee 
