neil puudub piisav enseteostustahe, auahnus ning ka majanduslikud võimalused. Rikkamad seevastu on aga võimukamad, enesekindlamad, harjunud oma tahet läbi suruma ning ka tunduvalt enesekindlamad ja lisaks paljudele tugevatele isikuomadustele on neil ka rahalised ressursid . New Scientist andmetel on kõrgema sissetulekuga peredest pärit lapsed edestavad vaesematest peredest lapsi nii akadeemilise võimekuse kui ka intelligentsustestides. Seda erinevust on seletatud sellega, et neil on parem juurdepääs raamatutele ja harivatele mänguasjadele, lisaks on nende elus vähem stressi. Rikkurid ei tohiks aga vaesematele ülalt alla vaadata, vaid peaks mõtlema välja lahendusi, kuidas abivajaid aidata. Kahjuks on aga tänapäeva liberaalses ühiskonnas juurdumas mõtteviis, et igaüks on oma õnne sepp. Ajalehepoisist miljonäriks saamisel on suur osa ka õnnel. Tihtipeale mängivad elus suurt rolli juhused ja kokkusattumused
kassiga http://etc.usf.edu/clipart/ Kujundiline mõtlemine: mõtteline pööramine · Mida suurem on · Milline on originaal ja pöördenurk, seda rohkem milline peegelpilt? aega otsustamiseks kulub · Seletus: otsustamiseks on vaja pöörata võrreldavad tähed samasse asendisse (toimib sarnaselt reaalsete esemete pööramisega) · Kujundite mõttelise pööramise ülesandeid kasutatakse ka intelligentsustestides Mõtlemise elemendid: mõisted · Kõiki teadmisi ei saa ette kujutada pildiliselt Abstraktsed nähtused (vabadus, armastus) Võib kujutada kokkuleppeliste kujundite või sümbolite abil, mis pole üldjuhul sarnased sellega, millele nad osutavad · Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti KASS CAT Mõtlemise elemendid: mõisted
intelligentsuse mõiste veidi muutunud. Väga oluliseks peetakse ka praktilise intelligentsuse osa. Rõhutakse sellele, et inimesel oleks peale vaimsete teadmiste ja oskuste ka praktilisi teadmisi ja ka oskusi neid kasutada reaalsuses. Sternberg väidab oma raamatus, et praktiline intelligentsus erineb akadeemilise edukusega seotud intelligentsusest. On ju olemas väga palju inimesi, kes on koolis edukad ja tööl edutud ja vastupidi. Väga palju on ka neid inimesi, kes saavad intelligentsustestides kõrgeid tulemusi, kuid on suhtlemises üsnagi . Tema arvates on tegemist järsu erinevusega probleemide vahel, millega inimene kokku puutub. (Sternberg 2003: 31) Näiteks toob Sternberg järgmise: ,,Tallahassee on uhke teenuste üle, mida ta oma kodanikele pakub, ja on seadnud sisse süsteemi, kus prügiautod tühjendavad regulaarselt suuri prügikonteinereid, mis asuvad inimeste tagaaedades. Selle
hea arvutaja ja piltmõuistatuste kokkupanija väga hea mälu tundlik ja emotsionaalne arenenud õiglustunne püüdleb oma tegemistes täiuse poole huvides järjekindel eelistab endast vanemate seltskonda hea huumorimeel laialdased huvid õpib varakult lugema arenenud kujutlusvõime väga loominguline iseseisev protestimeelne Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad intelligentsustestides paremaid tulemusi verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes ja poisid ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes. Üldises andekuses erinevust ei ilmne. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei
“The measure of intelligence is the ability to change.” - Albert Einstein INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).
kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116] 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117] 1) Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet
küsimustele vastata, oskab väga kiiresti peast arvutada viiekohalisi arve või öelda, mis nädalapäev oli 21. oktoober 1960. See tähendab, et inimene, kes jääb alla keskmisele võimele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Näiteks autistide seas on neid palju. (Pullmann ja Allik, 2002, 214-215) On teada, et naised erinevad meestest kasvu ja kaalu poolest, kuid nad võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest. Meeste tulemused kalduvad intelligentsustestides olema veidi paremad kui naiste omad, seevastu meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused ei ole väga suured. On palju andmeid selle kohta, et ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad. Need erinevused on suured just arvutamist nõudvates küsimustes, mitte aga sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217) 6
tähelepanuga, püsivusega ja positiivse orientatsiooniga materjalide suhtes. 7 Gardneri multiintelligentsuse teooria. Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4
vaimsete võimekuse testid mõõdavad ka g-faktorit, mis on ühine kõigil alatestidel. G-faktor tähendab üldfaktorit. Indikaatorite indiferentsuse reegel reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavaheliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g- faktoriks. Robert Sternberg jagab intelligentsuse kolme osasse: 1) Analüütiline intelligentsus kasulik intelligentsustestides, intelligentsustestid mõõdavadki seda intelligentsust 2) Kreatiivne intelligentsus ehk loovus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult ootamatutele olukordadele 3) Praktiline intelligentsus kasulik lahendades igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Robert Sternbergi uurimused ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. 13.4. Inimgruppide erinevused Meeste vaimne võimekus on naistest veidi suurem
Väärtuslikku teavet annab keskkonna ja geneetiliste faktorite mõjust ühemunakaksikute uurimine. Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ligikaudu 20 punktiline IQ tõus üldises vaimses võimekuses. Arvatakse toitumisvõimaluste paranemist kasvu põhjuseks, aga mitte pärilikkust. Tähtis roll on seega arengutingimustel, millega tuleks kindlustada kõik lapsed. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja erinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitusest. Psühhomeetrilstes intelligentsustestides otsustatakse IQ üle ülesannete lahendamise tulemuste põhjal (N: kui on vaja valida mõnd keskastme ametnikku, siis saab valida sellise, kes palju ei „kokuta“ e teeb oma tööd kiiresti). Praktilise intelligentsuse testid hindavad vaimseid protsesse, mis käivituvad inimeste arukal tegevusel. Praktiline intelligentsus üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilise ja praktilise intelligentsuse erinevus
Pittelkowi ja A. Jakobi raamatus “Andekas laps”, vt lisas olevat soovitatava kirjanduse loetelu.) Siinkohal tuleb märkida, et sugugi kõigil andekatel pole täheldatud eba- tavaliselt varast keelekasutuse arengut, lugema õppimist või arvutusoskust, Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad on ka vastupidiseid näiteid, et andekad on olnud pigem nii-öelda hilised intelligentsustestides küpsejad (Stroeger, 2006/2009). Seetõttu peetakse kindlamaks markeriks paremaid tulemusi pigem huvi avaldumist, kusjuures kindlasti tuleb arvesse võtta, kas laps on verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes arenenud tema võimeid toetavas keskkonnas. ja poisid ruumilist in- Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid. telligentsust nõudvates Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120–130 ülesannetes
annaabi.ee 
