vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis. See ei ole füüsiline ruum, pigem vaimsuse ruum, mis tekib tähendustest, teadmistest, väärtustest, ideaalidest, normidest, elureeglitest jne. Kultuur mõjub elu mõttele, käitumisele ja integreerumisele (Jedomskihh jt. 2004). Kultuuridevahelise õppimise käsitlusviise on palju ja seda võib kasutada mitmel erineval tasandil. Kultuuridevaheline õppimine viitab isiku teadmiste, hoiakute või käitumismallide omandamise protsessile, mis on seotud erinevate kultuuride vastastikuse suhtlemisega. Eri kultuuride õppimine algab teadvustamisest, et oleme kõik osa kultuuriliselt kirevast maailmast, kas me tahame seda või mitte. Igasugused kokkupuuted, olgu
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab
kui ka selleks vajaliku sotsiaalpedagoogilise teoorialoomega " Sotsiaalne: 1. Ühiskondlik; 2. Kollektiivne ja inimsete integratsiooni puudutav; 3. Solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud. Sotsiaalpedagoogikas on rõhutatud hädasolijate aitamist, tõrjutuse pidurdamist ja leevendamist ning ühiskonda integreerumisele kaasaaitamist Ühiskonna struktuuride mõjutamine kuulub poliitika alla, pedagoogiline mõjutamine toimub kollektiivis ja selle kaudu pöörates tähelepanu interaktsioonisuhete pedagoogilisele iseloomule. Tõlgendused on tihedas seoses erinevate käsitlustega inimestest, ühiskonnast ja sellest, mis on elus tähtis ja soovitav.
UNDAC on alalise valmisolekuga meeskond, mis koosneb erinevate riikide professionaalsetest kriisi/katastroofi hindajatestkoordineerijatest üle maailma. ÜRO PAGULASTE ÜLEMVOLINIKU AMET(UNHCR) UNHCR, tuntud ka kui ÜRO Pagulaste Amet, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. EUROOPA LIIDU TOIDUABI Eesmärk on abistada Euroopa Liidus enim puudust kannatavaid isikuid. Abisaajate määramise aluseks on perekonnaliikmete sissetulek ning toiduained jagatakse abisaajale tasuta. Põhiliselt jagatakse makarone, neljaviljahelbeid, riisi, mannat, tatart, õli, suhkurt ja spagette. EUROOPA ABIFOND ENIM
· Palaiologoste dünastia ajal õitsesid taas kirjandus ja kunst kuid tervikuna kujutas Bütsants endast siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. · Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud · 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma) · Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara-Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa.
ringkondadesse. · Ruumiline tõrjutus Eestis on selgelt eristatavad Eesti ja Vene piirkonnad, kus vastavalt elavad kas eestlased või venelased. Selline tõrjutus tekitab tiheda ja lähedase kommuuni inimestest, kes on asjade osas ühisel arusaamal ja seda arusaama on keeruline muuta, see raskendab omakorda integreerumisprotsessi. · Institutsionaalne tõrjutus - vene vähemus ei saa alatihti vajalikku infot ja andmeid endale koduses keeles, mis ei aita kaasa integreerumisele kui tervikule. Sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord pole kindlasti selline, et sellega rahul saaks olla. Integratsiooniprotsessi aeglustavad juba eelnimetatud faktorid: haridus, keeleoskus ja päritolu. Praeguse malli järgi edasi minnes segregeeruvad eestlased ja venelased veel rohkem, kui praegu, ning see omakorda võib põhjustada erinevaid konflikte. 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed
väljumiseks radikaalsemaid samme. Seetõttu otsustati läbi viia nii keskpanga kui ka rahareform. Abi saamiseks pöörduti Rahvasteliidu poole, kelle rahanduskomisjon andis 1925. a. Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. Koostöö Rahvasteliiduga oli ühtlasi alguseks Eesti majandus- ja rahapoliitika tihedamale integreerumisele Euroopa majandusruumi. 1926. a. novembris kinnitati Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4.3 1927-1930 Keskpanga ja rahareform tugeva majanduse eelduseks Reformide läbiviimiseks palgati 1927. a. Eesti nõustajaks Rahvasteliidu rahandusekspert sir Walter J. F. Williamson, kes oli selles ametis kuni 1932. a. Rahandusministri esindajaks Eesti Panka määrati 1927. a. Nikolai Köstner, kellest 1928. a. sai valitsuse
kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on pidurdada rahvastiku vähenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positiivne iive. 4.2 Sisejulgeoleku tugevdamine
laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; 5 perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on: - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine; - puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus; - laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine; - õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral; - õigus töötajate väärikale kohtlemisele; - õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse korral; - õigus rahuldavale eluasemele; - diskrimineerimise vältimine. MÕISTED Eurobaromeeter: 1973. a asutatud Euroopa Komisjoni talitus, mis uurib ja analüüsib avalikku arvamust kõigis
arendamisega: · Töö valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud tööellu reintegreerumisele, sobiva töö valimisele, saamisele ja säilitamisele · Elamise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud kogukonda reintegreerumisele, võimalikult iseseisvalt elama õppimisele ja igapäevaeluga toimetulekule. · Õppimise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud üldharidusse integreerumisele, inimese erialasele ja huvialasele arengule (kutseõpe, ümberõpe, vabahariduslikud programmid). · Suhtlemise- ja vaba aja valdkonnaga seotud progr.-d, mis on suunatud sotsiaalsele aktiivsusele ja suhete arendamisele, lõõgastumisele ja vaba aja sisustamisele 2.) Kitsama alaeesmärgipõhised, oskustele ja tegutsemisele suunatud programmid · suunatud ühe või mitme funktsiooni või oskuse, ressurssi või toetuse arendamisele , nt
Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on pidurdada rahvastiku vähenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positiivne iive. 4.2. Sisejulgeoleku tugevdamine
· laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; · perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; · võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; · vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on: - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine; - puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus; - laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine; - õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral; - õigus töötajate väärikale kohtlemisele; - õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse korral; - õigus rahuldavale eluasemele; - diskrimineerimise vältimine. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST
annaabi.ee 
