TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab teatavat osa inimhääle või instrumendi ulatusest. INSTRUMENTATSIOON ...tähendab muusika seadmist teatud instrumentide koosseisule. ORKESTRATSIOON ...on muusika seadmine mingile orkestri tüübile. FAKTUUR ...on heliteose omapära. DÜNAAMIKA ...on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. HELILAAD ...on helide süsteem, milles helid on üksteisest sõltuvad.
Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur  helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur  rõõmus helilaad Dünaamika  Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur  Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte  Vali Harmoonia  Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia  Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik  Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine  muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad Orkester - on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Piano  vaikselt
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus  ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia  stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia  meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luu...
Ta on võitnud 14 auhinda, millest 11 on Grammyd. Ta annab praeguseni kontserte. http://www.youtube.com/watch?v=cJpB_AEZf6U http://www.youtube.com/user/BobDylanVEVO#p/u/21/LEwixZi0zw Folk rock on folki ja rockmuusikat ühendav muusikastiil, mis tekkis 1960ndatel aastatel Ameerikas. Repertuaar toetus osalt folgile, osalt Bob Dylani taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Stiili piirid on raskesti määratletavad. Instrumentatsioon ning mängu ja laululaad ning materjalivalik võivad olla lähedasemad folgile või rokile. Tavaliselt ei peeta folkrokiks bluusil või muul afroameerika muusikal põhinevat muusikat ega Kanada prantslaste muusikat. Teiste mitteeuroopa rahvaste muusikal põhinev muusika liigitatakse 1980ndatest alates maailmamuusika alla. Simon & Garfunkel on Ameerika folkrocki duo, mille liikmeteks on Paul Simon ja Arthur ,,Art" Garfunkel. Nad käisid koos koolis ning olid juba lapsepõlves sõbrad
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Helil...
kujundites ehk kunstikeeles.  Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt kujutav kunst, muusika, kirjandus, teatrikunst, filmikunst, koreograafia).  Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil on oma spetsiifiline keel nt. Muusikas – meloodia, rütm, tempo,instrumentatsioon, ... Maalikunstis – joonistus, värv, perspektiiv, koloriit, valgus-vari, ... Kirjanduses – sõna, metafoor, allegooria, rütm, riim, ... Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne.  Kujutav kunst on kunstiliik, mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas. Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika, maalikunst ja skulptuur.
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa.
neoklassitsism, ehkki mõnes aspektis on tema muusika neokl-ga hoopis vastuolus (nt varjatud sõnum, subjektiivsus, kannatused). Oma sümfooniates lähtub klassikalis-romantilisest traditsioonist (Beethoven, Tsaikovski, eriti Mahler): sageli 4-osaline ülesehitus, materjali arendus põhineb motiivitöötlusel, sekventsilisusel; faktuur on väga polüfooniline. Üldjuhul kirjutab suurele sümf.orkestrile koos lisapillide ja suure löökpillirühmaga; on väga hea orkestri tundja, instrumentatsioon virtuoosne, olustikumuusika (valss, marss) on sageli negatiivses tähenduses, viidates inimestega manipuleerimisele või massimentaliteedile. Muusika temaatiline alge on meloodiline, teose põhimaterjalis valitseb aga lõhestatus, kontrast (nt eleegiline, lüüriline pool contra jõhker, agressiivne pool). Ka Sost. sümfooniad on nagu maailm, neis leidub kõike. Harmoonia on üldjoontes tonaalne või polütonaalne, armastab meloodilise alteratsioone (nt madal teine, madal kuues aste)
3. osa- Teise tegelase vastureakstsioon: laps ehmub ja hakkab kisama. 4. osa- Lahendus/järeldus: vanaeidekene tõmbub oma üksindusse tagasi. Baudelaire imetles Delacriox'd, kelle maalidest ta leidis värvide harmoonia. ,,Vanaeidekese meeleheites" on vastandatud tekstipilt, mis kirjeldab inimese õnnetust, lüürilise kõlaga. Selles poeemis on heliliste häälikute osakaal suur: neid on üle kahe korrra rohkem kui helituid häälikuid, seega on selles poeemis eufooniline instrumentatsioon (4). Tekst on voolav, kõlav, lüüriline, ja kuigi vanaeideke ,,heidab meelt", on selles poeemis harmooniat ja positiivsust. Baudelaire ei taha oma luules meelega ,,materdada" oma tegelasi ja inimesi kurvaks teha. Ta tahab, et me mõtleks ja saaks aru mis tomub, ja loodab et see muudab midagi meie sees. Seega on selles poeemis algul varjauna näiv positiivsus,lootusekiir. Baudelaire kasutab vanaeidekese ja lapse (eriti vanaeidekese) kirjeldamiseks palju sõnu (kohati tundus, et liigagi palju)
Vormi ja sisu dualism tuleb asendada idee mõistega, mis realiseerub talle adekvaatses struktuuris. Muudetud struktuur toob lugeja või vaataja ette teistsuguse idee. Luuletus on keeruliselt ehitatud mõte. Kõik tema elemendid on loomuldasa tähenduselemendid, teatud kindlaksmääratava sisu tähistajad. Me püüame demonstreerida selle seisukoha paikapidavust niisuguste «formaalsete» kategooriate suhtes rakendatuna, nagu seda on rütmika, riim, eufoonia, värsi muusikaline instrumentatsioon jt. Öeldust tuleneb, et ükskõik missugune ehituse keerukus, mida pole esile kutsunud edasiantava informatsiooni vajadused, igasugune formaalne konstruktsioon kunstis kui eesmärk omaette, mis ei kanna informatsiooni, on vastuolus kunsti olemuse endaga, mis on keerukas, seejuures semiootilise iseloomuga süsteem. Vaevalt keegi tunneks rahulolu valgusfoori konstruktsioonist, mis edastaks kolme käsklust--- «võib liikuda», «ettevaatust!», «seis» -- kaheteistkümne signaali abil.
4. W. A. Mozart (1756-1791) Peetakse üheks kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks.(varaküps imelaps, meistriteosed kõigis zanrites).Seotud Itaalia hilisborokiga, väljenduses lähedal rokokoole, mõjutatud itaalia muusikast.Ooperiloojana suur draamameister, psüholoogiliselt peened ja isikupärasad karakterid, hiilgav vokaaltehnika. Instrumentaalmuusikas eriline võime tajuda pillide(sh.puhkpillide)eripära ning seda muusikaliselt väärtustada(eriti kontsertides). Meisterlik instrumentatsioon, harmoonias tugevalt romantilisi jooni. Lk. 16 Sündinud Salzburgis; isa väljapaistev muusik (viiuldaja, helilooja, asekapellmeister) kirjutas viiuliõpiku, erakordne muusikapedagoog- plaanikindel muusikaline kasvatus pojale. Varajased kontsertreisid imelapsena (München, Viin, Pariis, London, Holland).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist
Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin tramvaide tim-tim-tim (Henrik Visnapuu) 5
5. ! ! ,,A Haiku about finals'' !! ! ! I am real-ly fucked ! ! where did the se-mes-ter go ! ! fuck fuck fuck fuck fuck Teine hea näide on TANKA ! ! "Kas võin?" ! ! Ees-rii-de tak-ka ! ! va-len-dab Su val-ge säng... ! ! Su pad-jas-se, mis ! ! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Tavaliselt peetakse riimist rääkides silmas lõppriimi, ent luules esineb rohkesti ALGRIIMI e ALLITERATSIOONI, mida tugevasti soosib muistse rahvaluule taust. Algriim on sõnade esihäälikute taotluslik kordus. k(õ)- algriim! ! ! ! ! ! ! eid- lõppriim ! ! ! Kui koorma kõrval kõnnib neid, ! !
Peterburg Cyrillus Kreek õppis Peterburi Konservatooriumis ajavahemikul 1908Â1916, sellest aastatel 1908 1911 trombooni erialal ja 1912. aastast kuni 1916. aasta detsembrini eriteooria ehk kompositsiooniklassi.Tema õppejõududeks olid algul Franz Türner ja Pjotr Volkov (tromboon), Aleksei Puzõrevski (elementaarteooria ja solfedzo), Vassili Kalafati (harmoonia) ning peale erialavahetust Jzeps Vtols ja Mihhail Tsernov (erinevad kompositsiooniained ja instrumentatsioon) ning Nikolai Tserepnin (dirigeerimine). Kaheksa ja pool aastat õpinguid andsid Kreegile kahtlemata suure hulga teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kui küsida, mis neist osutus olulisemaks temale kui heliloojale ja Eesti muusikaelu edendajale, siis kõige üldisemalt võib seda märgistada sõnaga  professionaalsus. Trombooniõpingud tõid kaasa oskused, mida Kreek hiljem rakendas Haapsalus puhkpille
annaabi.ee 
